Plaanitavate CNG busside kõrval oleks kõvem saavutus, 

kui Lux Express suudaks enne 2024 tulla esimesena Baltikumis liinile

CNG, LNG või biogaasi küttel rahvusvahelise kiirrongiga

Paldiski - Tallinn - Tartu - Riia  kiirrongi näitel

Nagu teame, on kliimamuutuste ja keskkonnasõbraliku transpordi teemad saanud maailmas märksa populaarsemaks, kui need isegi veel 5 aastat tagasi olid. Siis pidid mõned tublid keskkonna-aktivistid või ühistranspordi entusiastid pidevalt reklaamima ja tutvustama uusi keskkonnasõbralikke lahendusi. Need kogusid küll juba siis populaarsust, aga asi oli veel kaugel peavoolust. Ilmselgelt, kui tänaseks juba raadiohääl Alari Kivisaar reklaamib elektriautot ja n-ö meedia peavool räägib pidevalt rongiliikluse kasulikkusest (mida näiteks selles blogis on propageeritud juba mitu aastat tagasi), siis on ühiskonnas selgelt teatud muutused toimunud.

Seetõttu polnud ka üllatav lugeda uudist sellest, kuidas ka Lux Express plaanib lähitulevikus turule tuua CNG/LNG kaugliinibussid. Mõistagi pole tegu väikse investeeringuga ja seetõttu on pressiteates mainitud ka lootust saada riigi/EU poolset toetust: https://www.luxexpress.eu/lux-express-tahab-lahiaastatel-lng-ja-cng-bussidega-soitma-hakata/  Samas on positiivne efekt ettevõtte jaoks muidugi ka selles, et kütusekulud kilomeetri kohta vähenevad oluliselt, mis muudab ettevõtte selgelt konkurentsivõimelisemaks.

Huvitavam on aga siinjuures, et rääkides gaasimootoril liikuvast kaugliiklusest, eristub CNG / biogaasi efekt tugevamalt rongide puhul, kus kütusekulu/km  kohta on bussidest veelgi väiksem (eeldusel, et on tagatud piisav rongi täituvus), rääkimata sellest et tänapäeva raudteel on oluliselt suuremad kiirused maanteest (isegi praegu eksisteerival taristul). Siinkohal tasub mainida, et Lux Expressi jaoks ei oleks esmakordne plaan siseneda raudteel reisiliiklusesse, kuivõrd 2012.aastal plaaniti avada St.Petersburgi liini ja 2016.aastal Tartu liini, plaanides osta 10 miljoni euroga Stadleri rong. Ka siis loodeti riigi toele, ent riigi kogu tähelepanu oli pööratud siis Elroni rongipargi üles ehitamisele ja  Lux Expressi ettepanekutele, vastati külmalt: et oma raha eest võite ronge osta ja sõidutada (riigisiseselt on see muidugi üsna lootusetu ettevõtmine konkureerida riigi raha eest ostetud rongidega).

Teises konkurentsisituatsioonis on aga rahvusvaheline rongiliiklus, mis ilmnes ka ülalviidatud uudisest. Nimelt on neil eelis nii läbilaskevõime jagamisel kui ka eeldatavasti riikliku toetuse poole pealt. Nimelt ongi peamiseks CNG /biogaasi rahvusvahelise rongi kasumlikult opereerimise eelduseks (samuti nagu loodetakse CNG busside puhul) teatav riigipoolne toetus rongide soetusel. 

Ent selleks oleks vähemalt ametlik poliitiline eeldus toetuse saamiseks ka sisuliselt olemas: nimelt on kurikuulsa Rail Balticu projekti esimese sammuna lubatud integreeritud otseühenduse taastamist Tallinn-Tartu-Valga-Riia-Daugavpils-Vilnius liinil. Kuna RB projekti järgmine etapp (ehk nn uue RB trassi) valmimine on tänaseks lükkunud vähemalt 2025. aastast edasi, võimalik et veelgi kaugemale - on väga kaalukas põhjus siiski vahepeal taastada kiirrongiliiklus vanal trassil. Ent riik pole tänaseni sellega hakkama saanud ega kõigi suurte tulevikuplaanide ja -kulude valguses ka niipea pelgalt riigieelarveliste vahenditega teostatav pole.

Siit aga tekibki olukord, kus reaalselt oleks eraoperaatoril, nagu Lux Express võimalus kiirrongi teenust pakkuma asuda Tallinn-Riia(-Vilniuse) liinil. Eelkõige kui asutataks näiteks ühisettevõte või muu koostöövorm, kus riik toetaks ca 25-30% rongi soetust (võimalik, et selleks saaks kasutada ka RB võimast rahakukrut) ja nii Läti kui Eesti riik võimaldaks soodustingimustel taristutasusid, oleks kiirrongi opereerimine isegi ainult (Paldiski- ) Tallinn-Riia marsruudil kasumlik äri.

 Eeldusel, et rong arendaks kiirusi, mis võimaldaks 1,5 tunniga jõuda Tallinnast Tartusse (keskmiselt ca 134 km/h), 2,5 tunniga Tallinnast Valka ja 4,5 tunniga Tallinnast Riiga (tuleb arvestada, et Läti  praegusel raudteetaristul pole kiirusi Eesti tasemele tõstetud, seetõttu sõidaks rong esialgu sama kaua Tallinn-Riia otsebussiga ehk 4,5 tundi), oleks äriline kasumlikkus täiesti kindel. See tähendaks Eesti riigi siseselt reisikiirusi, mida siinmail pole kunagi ajaloos varem nähtud. See tähendaks ühtlasi, et vähem kui 3 tunniga oleks võimalik ühistranspordiga pääseda Tartust Riiga.

Näide liinigraafikust (konkureerivad väljumised jäävad vähemalt 30-40 minuti kaugusele)**:

6:30 Paldiski - Laulasmaa - Keila - 7:15 Tallinn - 7:30 Tallinn - 7:55 Aegviidu - Tapa -  8:20 Tamsalu - Jõgeva - 9:00 Tartu - Elva - Palupera - Keeni- 10:00 Valga/Valka - Strenci -Valmiera - Cesis - Sigulda - 12:00 Riia

tagasirong

16:30 Riia - Sigulda - Cesis -Valmiera - Strenci - 18:30 Valka/Valga - Keeni - Palupera - Elva - 19:30 Tartu - Jõgeva - Tamsalu - Tapa - Aegviidu - 21.00 Tallinn

** 3 väiksemat peatust on liinil  valitud põhjustega: Aegviidu ja on hõlmatud kui elektrirongi lõpp-peatus (võimaldab teistest peatustest, kus rahvusvaheline rong ei peatu, kohaliku rongiga Aegviitu sõita); Palupera on hõlmatud kui Otepää peatus; ja Keeni peatus kui väikseima distantsiga peatus Võrust, Antslast jt Lõuna-Eesti asulatest.

Loomulikult on võimalikud ka erinevad teistsugused liinilahendused. Näiteks öörong Tallinnast Vilniusesse (või isegi kaugemale), kuid seal tuleb mängu siiski probleem, et Riia Vilniuse vahel on olemasolev  raudteeühendus geograafiliselt veelgi suurema ringiga kui Riia Tallinna vahel ja kiirused ei oleks enam konkurentsivõimelised. Samas võiks kaaluda ka rahvusvahelist liini Venemaa suunal või isegi riigisiseselt, mis muidugi tähendab suuremaid äririske ja investeeringuid, kui Paldiski-Tallinn-Riia ühenduse puhul. Näiteks oleks perspektiivis võimalik Kunda-Rakvere-Tallinna liini opereerimine (eeldaks Kunda-Rakvere raudtee rekonstrueerimist, näiteks raudtee erastamise toel), seda ideed on välja käinud kundalased ise. Sarnane lahendus oleks mõeldav Võru-Valga-Tallinn ühenduse puhul (seal oleks eelduseks küll üksnes riigi poolt raudtee rekonstrueerimine, kuivõrd distants on arvestatavalt suurem), kus jällegi kiirrongiga oleks võimalik saavutada arvestatav ajakokkuhoid reisijale.

Peaasjalikult kõige konkurentsivõimelisem oleks hetkel kiirrongi liinivariantidest siiski Paldiski - Tallinn - Riia, kus oleks võimalik saavutada kõige väiksemate kuludega keskmine kiirus 135-140 km/h ja kus on  ka rongi täituvus eeldatavalt kõige kõrgem. Paldiski pole näitesse lisatud ainult seetõttu, et liini kuidagi pikemaks venitada, vaid Paldiskisse rajatakse lähitulevikus Alexela LNG terminal, mis oleks üks võimalikke rongi tankimise vahendeid.  Alternatiiv oleks muidugi ka CNG või biogaasiga tankimine:

 https://www.ngvglobal.com/blog/latvian-dual-fuel-locomotive-project-stimulates-french-inspection-0425  (värskeid näited gaasiküttel rongidest)

 https://www.accelerista.com/uudis/eesti/rohegaas-ja-maagaas/