Sunday, June 19, 2022

 Kümme ideed rohepöördeks Eestis, mis tooksid valimistel päriselt hääli 



Tekkinud üsnagi ootamatus poliitilises olukorras, mil riigis peetakse uue valitsuskoalitsiooni läbirääkimisi, on vaatamata segastele aegadele maailmas võimalus teha lihtsaid otsuseid, mis võiksid toetada Eesti majandusolukorda, elukvaliteeti  ja parandada looduskeskkonda, seda ka tänases äärmiselt ebastabiilses maailmas. Samuti on ideed kantud mõttest, kuidas soosida sisulist rohepööret (mitte rohepesu ega muid asendustegevusi) ja tõsta elukvaliteeti Eestis.



1) Keelata muruniitmine ja muu mürarikkas tegevus pühapäeva (või ka laupäeva) hommikutel vähemalt kella 12ni elurajoonides ja nendega piirnevatel aladel. Väga paljud naabrid vabaneksid iganädalasest piinast puhkepäevade hommikul ja saaksid parema elukvaliteedi (ehkki isiklikult selle kimpus pole, on neid inimesi väga palju isegi ilma statistikat uurimata). Sellise seaduse kehtestajad ei saa mitte ainult valimisel mitu protsenti lisahääli, vaid säästetakse ka loodust ja vähendatakse mürareostust. Sarnased seadused kehtivad paljudes tiheasustusega riikides Lääne-Euroopas.

http://www.british-in-germany.de/LivinginGermany/rules.html


2) Kaotada 1- ja 2-sendised käibest, ümmardades müügisummad 5 sendi täpsusega. Sellega kaoks jaemüüjatel ja poodidel kohustus maksta kliendile tagasi alla  5 eurosendi. Sarnane süsteem toimib väga edukalt Soomes, sellega hoitakse kokku hulga ruumi senditaskutes ja kulusid sularaharingluses. Eesti Pank on teinud korduvalt keskkonnasäästule viidates ettepanekuid loobuda Eestis 1- ja 2-sendiste kasutamisest.

https://www.eestipank.ee/press/aeg-kups-arutada-1-ja-2-sendiste-kasutamise-vahendamise-ule-17012018



3) Riikliku poliitikuna alustada väikeste tuuleparkide rajamist Eesti väikelinnade lähedusse, orienteeruva mastikõrgusega 50-100 meetrit, jalamikõrgus 50-100m merepinnast. Eesmärgiks nii energiajulgeoleku parandamine, tööhõive kui ka rohelise energia tootmine. Suurusjärgus 2-5 MW tuulepargid oleksid kordades suurema tasuvusega (hektari kohta lausa kümneid kordasid) võrreldes päikeseparkidega. Seda veel eriti arvestades tuulisemaks ja pilvisemaks muutunud Eesti kliimat. Samas on tuulikud oluliselt vähem loodust kahjustavad kui hüdrojaamad. Tuulikute labad on võimalik tähistada lindude ohutuse tagamiseks teatud värvidega. Mitte vähemoluline on asjaolu, et enamik Eesti väikelinnu asuvad merepinnast oluliselt kõrgemal, kui Eesti keskmine - mis võimaldab säästa masti kõrguselt kümneid meetreid. Kui välja jätta Lääne-Eesti Märjamaa, Lihula ja Haapsalu, Põhja-Eestis Keila, Saue, Kehra;  Kesk-Eesti Vändra ja Põltsamaa ning piiri ääres asuvad Räpina ja Narva  - on sisuliselt kõik ülejäänud mandril asuvad väikelinnad Eesti mõistes kõrgustikul (ehk ümbritsev maastik 50-100m merepinnast), mis annab olulise eelise. Tuulepargid ei ole üksnes investeering energiajulgeolekusse ja stabiilsesse elektrisse, vaid ka täiendavad töökohad ja majanduskeskkonna paranemine.

Saartele seda projekti laiendada pole mõtet, kuivõrd saarte lähedusse rajatakse tulevikus niikuinii meretuuleparke.

https://cmsimple.e-ope.ee/eesti_turismigeograafia/index.html@Eesti_looduskeskond%253AKliima.html


4) Tapa-Aegviidu (ca 20 km) raudteelõigu elektrifitseerimine aitaks parandada raudteeühendust Tapaga ja samas säästa oluliselt energiakuludelt, kuna elektrirongiga pääseks Tapani. Sellega lüheneks märgatavalt (ca 10 minutit) ka Tartu-Tallinn rongide sõiduaeg, kuna praegu peavad need rongid peatuma peatustes Aegviidu ja Tapa vahel (graafikud on alati tehtud nii, et elektri- ja diiselrong ei dubleeriks üksteist, mis ongi mõistlik) - seega säästaks Tartu-Tallinn rongid kütusekuludelt kui ka lühendaksid sõiduaega.


5) Rohuküla-Rukkirahu tammi ehitamine: ca 4-kilomeetrise tammiga lüheneks sõiduaeg Hiiumaale üle 20 minuti, ära jääks Rukkirahu kanali süvendamise iga-aastane kulu, sõltumine ajuti madalast meretasemest ja säästetaks igas aastas kümneid tonne laevakütust. Tammile saaks ehitada ka sadamakai Vormsi praamile, mis lühendaks ka Vormsile ülesõiduaega kümnekonna minuti võrra. 



6) Isamaa, Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsioonil on ainulaadne võimalus lõpetada eelarvet koormav, majandusreegleid eitava ja ühistranspordi kvaliteeti kahjustav minister Simsoni loodud nn tasuta ühistranspordi "süsteem". Süsteemiks on seda palju nimetada, sest see pole ilmselgelt toimiv, kui isegi suurtesse linnade vahel pole võimalik vähemalt 2-3x päevas liikuda. Puuduvad nii otseühendused kui ümberistumisvõimalused, samuti ühendused rongide ja muu transpordiga. Nn tasuta bussiliinid suretavad välja kommertsliine ja kogu süsteemi sünergia väheneb igast otsast, kui välja arvata mõned üksikud maakondlikud edulood.

Esimeseks sammuks peaks olema üleriigiline miinimumhindade kehtestamine bussipiletitele (KOV saab vajadusel hüvitada kas teatud osas või täielikult reisijale), kasutusele tuleks võtta üleriigiline Ühistranspordi kaart koos võimalusega osta aastapileteid, piirkonnapileteid jne. Soodustused peaksid toimima reisijale hüvitamise kaudu, mitte firmadele hüvitamise kaudu. Sellega vähendatakse nii korruptsiooni,konkurentsimoonutusi,  turutõrkeid jne. See kõik soodustaks bussireisijate arvu kasvu. Üksi-kaksi sõitvad autoreisijad saaksid palju enam kasutada busse ja liikuda mugavalt soovitud sihtkohta. Eeldusel, et bussid umbes sel kellaajal sinna ka liiguvad.

Teiseks suuremaks sammuks peaks olema üleriigilise optimaalse ÜT-võrgu loomine, mille osad täiendaksid üksteist, võimaldaksid ümberistumisi, tagatud oleksid minimaalselt 2-3x päevas otseühendused suuremate linnade vahel (nt olulisemad paarid: Pärnu-Rakvere, Tartu-Haapsalu, Võru-Viljandi). Mingit osa neist liinidest tuleks doteerida riigi poolt, seda on võimalik aga analüüside ja hangete tulemusel välja selgitada.


7) Kuivõrd valitsus ja vastava valdkonna bürokraadid on võtnud jäärapäise suuna RB ehitamisele (mis tänases majanduskeskkonnas ei tundu enam sugugi väga ahvatlev plaan), siis vähemalt tuleks minimaalselt talupojamõistust kasutades loobuda ulmelaiustega raudteekoridoridest ja projekteerida-ehitada vähemalt Tootsi-Pärnu-Massiaru-Ikla lõigul RB vanadele raudteetrassidele, neid vajalikes kohtades õgvendades. Sellega hoitaks ära tohutus mahus kahjud loodusele ja ka inimkeskkonnale. Seejuures Massiaru-Ikla lõigul oleks võimalik suur osa (ca 6-7 km) raudteest ehitada otse Eesti-Läti piirile, mis arusaadavalt hoiab kokku kulusid. Ühe korraga on võimalik rajada nii piiritaristu hooldustee, mille teiseks rakenduseks on raudteetrassi hooldustee.

See oleks igal juhul üks mõistlikumaid kompromisse, et saavutada endiselt ca 200-kilomeetrine tunnikiirus, mis on majanduslikus mõttes ka absoluutne maksimum - et keegi nii hõreda asustusega riigis üldse suudaks RB rongipileteid lunastada.


8) Kõigi taarapakendi pandi hindade kahekordistamine. Tänases üldises materjalide (sh klaaspudelite) defitsiidi, inflatsiooni ja kasvavate hindade olukorras kannaks pandihindade tõus mitut eesmärki. Esiteks vähendaks see ringlusest väljas olevate pudelite hulka, teisisõnu kiirendaks taara tagastamist. Samuti vähendaks pudelireostust (n-ö mahavisatava taara näol) ja rõhutaks keskkonnasõbralikku tarbimist.

Samas liinis teine poliitiline otsus võiks olla ilma märgiseta taara (alumiinium+standardsed pudelid) kokkuostmine vana (ehk siis poole) hinnaga. Isegi kui see toimuks kas või mõnes kokkuostupunktis üle Eesti. Sellega saaks olulist täiendust kaks eesmärki: esiteks väheneks jällegi üldprügisse äravisatava taara hulk. Teiseks kaoks ära Lätist ja laevadelt ostetud taara probleem, mida tänasel päeval kuhugi tagastada ei ole võimalik.


9) Elektriliste sõidukite (jalgrataste, mopeedide jne) laiem kasutuselevõtt Eesti Postis, kuna sellega saab oluliselt kokku hoida kütusekuludelt. Lisaks tasuks kaaluda maapiirkondades parempoolse rooliga autosid postiveoks. Selle muutusega ei peaks autopostiljonid enam väljuma sõidukist tee poolt, mis on ohtlikum ja võtab rohkem aega.


10) Majade soojustamiseks täiendavate toetusmeetmete väljatöötamine, et vähendada nii kliimajalajälge kui ka kõrgeid energiakulusid.