Mart Helme painaja järgmisest koalitsioonist on väga tõenäoline*

*alljärgnev arutlus on hinnanguline ja lähtub eeldusest, et Eestis toimuvad 2019.aastal seadusi järgivad ja ausad valimised, ilma oluliste võltsimiste või rikkumisteta; arutlust on paari detaili osas parandatud 12.11.2018

Hiljuti silma jäänud pealkiri Mart Helmelt õudusunenäost Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonist järgmiste valimiste järel pani mind kergelt kulme kergitama. Mitte üllatusest, vaid äratundmishetkest, kuna olin ise sarnast stsenaariumi pidanud tõenäoliseks juba ligikaudu pool aastat tagasi. Imelik, et sellest varem kusagil juttu tehtud pole.

Nüüd aga lähemalt realistlikest valimistejärgsetest kombinatsioonidest ja jaotustest. Selge see, et kogu järgnev arutlus on spekulatiivne, olles otseselt mõjutatud tänastest erakondade reitingutest, kuid samal ajal pean äärmiselt tõenäoliseks, et just alljärgnev kohtade jaotus parlamendivalimistel on ligilähedaselt (circa paarikohaste kõikumistega) tõepärane. 

KE - 30 kohta

RE - 25 kohta

EKRE - 20 kohta

SDE - 16-17 kohta

IRL/ERE/Vabaerakond - 5-6 kohta

Muud: ca 3% hääli jäävad alla künnise ja nende mandaadid jaotuvad suurte erakondade vahel, seda tulenevalt Eesti üpris ebademokraatlikust valimissüsteemist

Märgin siinjuures kiirelt ära, eraldi seda rõhutades, et väikeste pudinate tulemus järjekorra allosas (Eesti 200, Vabaerakond, Isamaa, Rohelised jm) ei muuda oluliselt sisulist üldpilti, mõjutades parimal juhul seda, et kedagi neist tuleb viigilehena koalitsiooni kaasata. Kusjuures enam-vähem ükskõik, kas selleks "pudinaks" (juhul kui neid tõesti saab olema rohkem, kui ainult IRL) osutub üks või teine, kuna kindel soov nende "pudinate" hulgas saada valitsusse, on oluliselt üle keskmise (ilmsetel poliitilistel põhjustel, mida siin hetkel pikemalt ei lahka).

Mida sisulist sellest jaotusest järeldada saame?

(Lõpuosas selgitan ka seda, mis peaks selles järjestuses olema teismoodi, et tekiksid teistsugused võimalikud kombinatsioonid)

Järeldus 1:  Tänase koalitsiooni (KE+SDE+IRL) jätkumise tõenäosus on päris suur - hetkel pean seda umbes 50%-ga vaieldamatuks liidriks kombinatsioonide seas. Miks? 

Esiteks seetõttu, et Eesti on juba viimase 20 ja enama aastaga tõestanud poliitika "tsementeerumise" ja võimu keskendumise mudelit. Seda eri põhjustel (sh lühike demokraatia ajalugu Eestis, osaliselt ebademokraatlik valimisseadus, suletud valmisnimekirjad, erakondade rahastamise alused jne jne), mida autor pikemalt lahkama ei asu.

Teiseks sellest tulenevalt, et kõigile osapooltele on nii mugavam: saadakse jätkata oma "dogmasid", parandades eelmise valitsemise ajal tehtud vigu (loodetavasti) ja oluliste muutustega oma pead mitte vaevates. Tuleb kuidagi tuttav ette?  Ilmselt seetõttu, et selline ongi tänaseks välja kujunenud Eesti poliitiline kultuur. Mitte, et ma sellele otseselt hinnangut annaks, vaid lihtsalt asjaolu nentides.

Kolmandaks ka asjaolul, et juba puht psühholoogiliselt on varasemalt sissekujunenud liidusuhteid lihtsam soojendada, kui hakata sõlmima täiesti uusi, millel võib olla ka omavaheliste suhete kehv ajalugu, poliitilisi liite.

Seejuures ei püüa siinkirjutaja toetada mõtet, et selline võimukoalitsioon Eestile ideaalne või viiks Eesti elu edasi (eriti arvestades kõiki tehtud, alkoaktsiisidest kuni maksudeni). Pigem vastupidi! Kuid üritaks lihtsalt kujutada toimivat Eesti ühiskonna reaalsust nii objektiivselt kui võimalik. Sellel koalitsioonil tõepoolest ei ole silmatorkavat omanäolisust või ka suurt sisu (vähemalt seniajani) näha olnud. Aga selliseks ongi Eesti poliitika viimase kümne aastaga muutunud.

Siin tuleb viimase asjana ära märkida ainult asjaolu (ka peamine põhjus, miks ma ei pea seda koalitsiooni enam kui 50%-ga tõenäoliseks), et kui IRL-l peaks juhtuma siiski "tööõnnetus"  mitte ületada valimiskünnist, osutub see liit võimatuks. Samuti juhul, kui selle koalitsiooni hääled uues parlamendikoosseisus ei ületa enamust, mis on samuti täiesti võimalik ja isegi tõenäoline. Eriti seoses ebaõnnestunud aktsiisipoliitika ja ka maksureformidega.

Järeldus 2: On ilmselge, et olukorras, kus vana koalitsioon ei jätku, muutuvad võimalikud võimukombinatsioonid keerulisemaks. Vaadake ise ülaltoodud "valimistulemusi": kes üldse saaksid moodustada koalitsiooni?

Esiteks on ilmselge, et kõige lihtsam on seda omavahel teha RE-l ja KESK-il, mitte isegi maailmavaatelistel  põhjustel, vaid lihtsalt pragmaatilistel põhjustel, et kahel suurel on märksa lihtsam sõlmida koalitsiooni, kui mitmel väiksel (või ühel suurel ja mitmel väiksel). 

Seega RE+KE võimuliidu tõenäosuseks pean ma  vähemalt 30%, kuna see on vaieldamatult kõige tõenäolisem juhul kui endine koalitsioon edasi ei jätka. Täiendavalt võidakse RE+KE liidule ka viigilehena kedagi juurde lisada, kuid tõenäoliselt see pole lihtsalt vajalik, kuna neil on hääled ka ilma selleta koos.

Teiseks  on ilmselge, et selle liidu kujunemisel mängib rolli ka valimisvõitlus. Ehkki vana-hea RE < > KE vastandamine võidakse ka seekord lauale lüüa, on siiski palju tõenäolisem vastandumine EKRE-le, kuna seda on juba praegu selgelt märgata. Ühest küljest on see vastandumine n-ö maailmavaateline, teisalt on selle taga ka EKRE kasvav populaarsus. Pole ju mõtet konkureerida kellegagi, kes konkurentsi ei pakkugi. Siinjuures piisab Keskerakonna teatavast vastandumisest EKREga (mida on juba täna selgelt näha), kuna Reformierakonna valimisvõit on minu arvates niikuinii üpris ebatõenäoline.

Kolmandaks märgin siinjuures ära ka asjaolu, mida allpool veel veidi lahti seletan: pole vahet, millise tulemuse saavad omavahelises võrdluses RE ja EKRE, oluline on ainult Keskerakonna tulemus. Kui tõesti peaks juhtuma mingit sorti ime, et kas EKRE või RE saab valimistel Keskerakonnast parema tulemuse, on tõesti minu toodud pilt pisut ekslik ja kaardid mängitakse teisiti lauale. Seega võiks valimiste üks suuri heitlusi olla duell/triell Keskerakonnaga.

Ent kui suur on tõenäosus, et Keskerakond ei võida valimisi? Isegi kui EKRE "teeb ära" Reformile ja tõuseb valimistel teiseks, ei muuda see üldpildis suurt midagi ja koalitsiooni sõlmimine EKRE+KE on vähetõenäoline. Seetõttu ma väidangi, et EKRE ja RE omavaheline järjekord ei oma mingit suurt tähtsust. Pealegi on võrdluses EKRE / RE alati Keskerakonnal pigem mugavam läbi rääkida Reformiga, kuna EKRE nõudmised on tõenäoliselt oluliselt rahvuslikumad ja konservatiivsemad.

Järeldus 3: Oluliselt vähem tõenäoliseks, kuid siiski võimalikuks pean ma koalitsiooni KE+SDE, mille tõenäosust hindan ca 10%-le. See on vähemtõenäoline nii seetõttu, et SDE on teatud mõttes KE-le siiski maailmavaateline konkurent, kellega koalitsiooni astumine võib pikemas perspektiivis omada negatiivset mõju reitingule. Samuti pole SDE reiting ja populaarsus pärast täiesti läbikukkunud aktsiisipoliitikat teab mis kõrge. 

Siiski pole taoline koalitsioon täiesti võimatu, eriti juhul, kui läbirääkimised RE ja EKRE-ga (viimasesse läbirääkimisse pole mul niikuinii usku ülalmainitud põhjustel) peaksid ebaõnnestuma, mis samuti võib tõeks saada. Sellises olukorras võib isegi nõrga valimistulemusega SDE mängida end "päeva päästjaks" ja välja rääkida endale kasuliku koalitsioonilepingu. Ka mõne "pudina" kaasamine sellesse koalitsiooni on võimalik.

Järeldus 4:

Muud koalitsioonid tulevad mängu alles päris viimaste võimalustena, olukorras, kus peaks tõesti midagi väga üllatavat vahepeal toimuma või muutuma. See tähendaks näiteks Reformierakonna väga otsustavat tõusu valimiste võitjaks ja tugevat vastandumist RE< >KE. Aga see ei tööta enam, kuna mängus on EKRE. Just seetõttu oli KE+RE koalitsiooni suur tõenäosus läbinähtav juba poole aasta eest, kuna EKRE on kolmanda suurema jõuna teataval määral tasakaalust välja viinud Eesti senise pseudo-kaheparteisüsteemi. Selle tasakaalustamiseks on KE+RE liit äärmiselt tõenäoline. 

Seetõttu tõesti: kui just ei toimu mingit murrangulist muutust Reformierakonna või EKRE toetuses, nii et emb-kumb Keskerakonnast mööduks, ei ole alternatiivseid koalitsioone näha.

Kui selline asi, emb-kumb, peaks juhtuma - on võrdselt võimalikud koalitsioonid:

RE+EKRE(+IRL)

või 

KE+IRL+EKRE

Mõlema tõenäosust pean ma umbes 5% juures olevaks.

Järeldus 5:

Nagu ülaltoodud järeldustest näha, on minu hinnanguliste arvutuste põhjal Keskerakonna võimalus sattuda koalitsiooni ligi 95%, Reformierakonnal ca 35%, sotsiaaldemokraatidel ca 50%** (**tegelikkuses võib nende võimalus olla väiksem, sõltudes erakonna omapärase positsiooni tõttu väga palju rohkem välistest teguritest ja tekkivatest kombinatsioonidest, kui teiste erakondade puhul), EKRE-l võimalus ca 10%      - mis on näiteks  ca 3 korda väiksem kui Reformierakonnal ja ca 9 korda väiksem, kui Keskerakonnal. Nagu juba ülal seletasin, ei sõltu need kombinatsioonid ja tõenäosused isegi väga oluliselt valimistulemuste kõikumisest teatud piirides.

Ja öeldagu nüüd, et olen kellelegi liiga teinud - see on puhas matemaatika.

Järeldus 6: 

Viimaseks lisan puhtalt subjektiivse hinnangu sellest, et Eesti võrdlemisi tsementeerunud poliitilise süsteemi uuendamiseks ja alternatiivide pakkumiseks, oleksid uued erakonnad nagu EKRE, ilmuma pilti vähemalt 5 aastat varem, et poliitilisi kombinatsioone otsustavamalt mõjutada.

Samas tunnustan EKRE-t vähemalt selles osas, et nad on kindlakäelise ja selgesõnalise poliitikaga vähemalt teinud tublit tööd opositsioonis, pakkudes vähemalt valimistel konkurentsi, erinevalt näiteks Vabaerakonnast, kelle roll on juba pikemat aega täiesti arusaamatu. Veel 3 aastat tagasi poleks ma suutnud isegi ligilähedasi ennustusi näiteks pool aastat enne valimisi teha, kuna kogu aeg oli väga suur lootus nn "uutele jõududele". Sellised jõud nagu Vabaerakond on sisuliselt need lootused täiesti alt vedanud, isegi hävitanud. Sisuliselt on see suur kaotus Eesti demokraatiale ja arengule tervikuna. Sarnased on ka paljud teised väikeerakonnad, kelle platvormid on segased, selget majandusvisiooni pole, tugevat maailmavaadet on vähe, uusi ideid pole üldse (või on need väga episoodilised ja nõrgad) ja puudub ka plaan või oskus kaasata erakondadesse ühiskonna intelligentsi, kes on alati olnud edasiviivateks jõududeks erinevates ühiskondades.