What is the matrix?
Ma pole küll eriline "Maatriksi" fänn, aga tahaks rääkida veidi selle tagamaadest. See on esimene kord, kui üritan midagi selletaolist kirjutada, nii et vabandan juba ette võimalike vigade ja ebaselguste eest.
Minu arvates on see film üks tugevamaid alustalasid ja selgusetoojaid vaatleja-printsiibi maailmapildis. Mida see film siis õigupoolest väidab? Et me oleme orjad. Et me oleme oma meelte orjad ja kui me suudame sellest orjusest vabaneda, siis pole miski meie jaoks võimatu. Ulme ühesõnaga. Need, keda see teema ei huvita, ei vaata niikuinii selliseid filme, aga keda ikkagi huvitab, neile räägiksin veel üht-teist. Ütleksin kõigepealt, et Maatriks'is pole iseenesest mingeid väga pöördelisi ideid. Teadjad on sellest kirjutanud juba ammu, nii et lugemismaterjali võib leida virnades. (Tuletage meelde kas või Platoni koopamüüti.) Aga kes ei viitsi lugeda, võib vaadata Googlest näiteks sellist filmi nagu "The Secret" (u 1,5 h pikk, ingliskeelne). Selles on olulisemad punktid kokku võetud.
Mis ikkagi on siis see vaatleja-printsiip? Kohe ütlen ära, et kindlasti pole ma piisavalt kompetentne seda siinkohal teaduslikult korrektselt ja täielikult lahti seletama, aga võin anda lühiülevaate.
Ükskõik, kas läheneme probleemile psühholoogia poole pealt - inimese närvisüsteemi kaudu - või füüsika abil - kvantmehaanika kaudu (sealt on vaatleja-efekt nime saanud) - võib jõuda samadele järleldustele. Nimelt vaadates väga kitsalt mingit sündmust, mis meie ilmas (reaalsuses) aset leiab, siis pole sisulist vahet, kas see sündmus leiab aset meie peas või siis väljaspool meid (ilmas). Tsiteerides Maatriksit : "What is real? Kui see on see, mida sa näed, tunned, hingad ja kuuled - siis on selleks närviimpulsid su ajus." Sealt algabki siis tegelikult nn vaatleja printsiip. On väidetud täiesti tõsiseltvõetavate füüsikute poolt, et universum ei saa eksisteerida ilma vaatlejata (antud juhul inimene), veelgi enam - vaatleja mõjutab otseselt seda universumi oma teadvusega.
Kindlasti pole ka selles kogu tõde. Vanaaja filosoofide (India, Kreeka) maailmapildi põhjal on asi palju keerulisem. Pean kahjuks tõdema, et ei valda ei vanakreeka ega sansktriti keelt, seega pole ma lugenud ei originaale ega ka nende otsetõlkeid. Küll aga tsitaate tõlgetest ja ka tõlgete tõlgendusi. See on siis nö see maailm, mida on aastasadu püütud ära unustada ja olematuks teha, kuid tasapisi hakatakse jällegi tõsiselt võtma. Nn vaimumaailm. Ma püüaks meeleldi hoiduda käsitlemast hinge olemuse teemat, vältimaks materialistide väidet, nagu hinge poleks olemas (sest sinna see vaidlus lõpuks niikuinii jõuab) aga räägiks pisut maisematest asjadest. Näiteks sellest, millest koosneb viljatera. Nimelt, on tehtud paljude teadlaste poolt edutuid katseid luua tehislikku viljatera. Nagu me teame, tegelevad geenitehnoloogid ka praegusel ajal imeväikese elu struktuuri - DNA - taasloomisega ja kopeerimisega ehk kloonimisega. Kuid mida siiski ei suudeta nüüd ega ilmselt ka edaspidi, on tehisliku elu loomine. Me võime rääkida küll kunstlikust viljastamisest ja katseklaasi lastest, kuid elu tehislik taasloomine näib võimatu. Kuna inimene on piisavalt keerukas olevus, siis jätaksime tema taasloomise praegu rahule. Aga ikkagi, viljatera... no mida saab selles nii keerulist olla? Tänapäeva teaduse taseme juures. Siinkohal jõuangi teemaga välja energiavormideni.
Millest koosneb maailm? Loomulikult energiast. Või nimetame seda jumalikuks algeks. Pole erilist vahet. Millest aga tahaksin pikemalt rääkida, on energiavormid. Nagu teame füüsikast, on praegu teadaolevad väikseimad algosakesed (leptonid, kvargid jms) põhimõtteliselt mõlema mateeria vormi - nii aine kui välja koostisosadeks. Ehk teisisõnu peidab energia ennast nii käegakatsutavates esemetes, kui ka meeltele tajumatutes väljades. See arusaam ühendabki kaks näiliselt ületamatu kuristiku vastasäärtel seisvat teadust ja müstikat. Justnimelt väljades peituv energia muudabki mõistetavaks seni seletamatutena tundunud nähtused nagu selgeltnägemine, telepaatia, telekinees ja palju muud. Tegelikult on need erinevad väljad ja teistsugused energiavormid ka osadele inemestele tajutavad (näiteks sensitiividele).
Jutt hakkab üsna kaugele minema algsest teemast - vaatleja efektist. Väljadest rääkimine oli vajalik selleks, et muuta piltlikumaks vaatleja efekti mehhanismi toimimist. Nagu armastas öelda Eesti joogide guru Gunnar Aarma: "Meie mõtted on nagu meie lapsed. Neil on oma elu. Sõltuvalt sellest, kui tugev jõud on mingi mõtte ellu kutsunud, on ka selle mõtte elukestus. Iga mõte üritab ennast realiseerida teos. Kui tingimused on sobivad, siis see ka juhtub." Et vähendada seda mulli, mis paljusid võib häirida (mind sealhulgas), ütlen otse. Vaatleja-efekti mõte on selles, et kui tahame, oleme suutelised ka läbi seinte kõndima. Loomulikult see kõik pole nii lihtne. Küsimus on eelkõige usus, tahtes ja vaimujõus. Põhimõtteliselt oleme kõik samade võimetega, nagu Neo. Me võime maatriksit muuta, sest lusikat pole tegelikult olemas. Matrix on meie meelte vangla, sansaara budistide keeli. Aga loomulikult pole meie kõigi eesmärk hakata mööda vertikaalseid seinu jooksma ja kuulide eest põiklema. Samuti ei saa me välja hüpata oma "kastist", ei saa oma arenguteel samme vahele jätta.
Kõrvalepõikeks tahaksin mainida, et nn kastisüsteem, mis Indias on aastasadu kehtinud, pole tegelikult sugugi nii julm ja ebaõiglane. Vaadake, mis juhtus Venemaal, kui pangaröövlist sai riigijuht. See on ju kaos. Ehkki kraavikaevajale meeldiks olla president, peab ta ka kõik vahepealsed etapid läbi tegema, et sinna jõuda. Selleks ongi kastisüsteem hea. Sest nagu õpetab reinkarnatsiooniõpetus, sünnib inimene uues elus alati, sellisesse ellu, mis on vastavuses tema varasemate elude tegudega (nn karma). Kastisüsteem võib liiga teha ainult neile, kes sünnivad kahe kasti piiri lähedal (selle piiri all), aga see on ainult tühine vähemus.
Kokkuvõteks siis. Inimene ei valitse oma elu mitte ainult tegude, vaid ka mõtetega. See tundub uskumatu, aga kui me tahaksime, võiksime end mõelda teistesse universumitesse või ka teistesse olevustesse. Et aga sellele sammuke lähemale astuda, proovige oma elu mõtete abil muuta. Kas või natuke. Mis võib tahte kasvatamisel abiks olla, on kahtlemata katsumused. On arusaadav, et ei peaks kohe alustama palverännakuga ümber maailma või kuu aja pikkuse näljutamisega. Kõige olulisem on see, et ei tasu võtta katsumusi, millest aru ei saada. Sest inimese jaoks pole miski võimatu, aga kõigepealt tuleb sellest aru saada. Tuletage meelde, mis juhtus Neo'ga esimese kõrghoone hüpe ajal. Ta ei mõistnud veel. Ja isegi, kui te seda kõike, mida ma rääkisin, ei mõista või ei pea võimalikuks, siis vähemalt ärge eitage seda. See on esimene samm. There is no spoon.
