Matemaatika algus ja lõpp
Lamemaalaste, newage'i, süvakonservatiivide, roheaktivistide, äärmusliberaalide, twitteri-avangardi, eralennukirahva, sotsiaalõiguslaste, vaktsiiniparadigmalaste, populistide ja vikerkaarelippude tingimustes on suurem osa meist ära unustanud, millel tänase tsivilisatsiooni alustalad põhinevad. Kust sai see kõik alguse?
Minnes ükskõik millisesse ilusalongi, inseneribüroosse, ehitusplatsile, maanteele, kosmosesüstikusse või ultramoodsasse kaubanduskeskusesse (mille väravas seisab QR-skänneriga "Uue Normaalsuse" valvur) ei tule meeldegi, et kogu selle ilu aluseks on käputäis kreeka vanamehi, kes tuvastasid ja panid kirja universiaalsed loodusseadused ja rajasid Euroopa kagunurgas pisikesel poolsaarel tuhandete aastate ees üliarenenud tsivilisatsiooni, millest sai kogu tänase Lääne ühiskonna häll. "Kolmnurga sisenurkade summa on 180 kraadi" põhimõte on paratamatu geomeetriline tõsiasi, sõltumata sellest, kas selle põhimõtte kasutaja on kunagi kuulnud Pythagorase või Eukleidese nime. Kuhu me ka tänapäeval ei vaataks, on kogu meie materiaalse (ja suure osa vaimse) maailma "esiisadeks" enam kui 2000 aasta eest Hellase nimelises provintsis elanud linnriikide elanikud.
"Greece got along fine before, I was born. Greece will be Greece long after I am dead." (Achilleuse tegelane 2004.aasta linastuses "Trooja") https://www.youtube.com/watch?v=jhQsJ5DnEnw
Kreeka tsivilisatsiooni värvikamaks ja ehtsamaks kunstiliseks väljenduseks kinolinal pean Hollywoodi 2004. aasta ekraniseeringut "Troy". Sõjafilm ei torka silma mitte üksnes ajastutruude karakterite ja dialoogide, ülivõimsate võitlusstseenide ja paatoslike teemaarendustega, vaid ka puhtakujulise militaaria poolest. Selle filmi uuesti vaatamine mõne aasta eest oli üheks elu inspireerivaks momendiks allakirjutanule. Lisaks võimsale filmielamusele, avas see film võimsa ekraniseeringuga ajalooakna muistse tsivilisatsiooni sõjanduse loogikasse. Millel põhines kreeka faalanks ja turvistatud sõdalaste ülimalt edukas (ja ennastohverdav) alaline sõdimine endast arvuliselt võimsamate ülemere (Aasia) naabrite sõjavägedega?
Vastuseks on matemaatika. Nende tsivilisatsioon oli piisavalt kõrgele arenenud, toetades armeed mitte üksnes uuemate relvade, turviste ja leiutiste kasutuselevõtuga - nende abtraheerimisvõime ja organiseeritus ulatus kõrgemale, kui oskame arvata. Analüüsides kreeka faalanksit ja sõjataktikat lähemalt, saab täiesti ilmselgeks, et selle sõjaline ülimuslikkus saavutati statistilise analüüsi abil. Üksiku reamehe jõud maksimaliseeriti tiheda formatsiooniga, mida kaitses esimese liini katkematu "kilbisein", toestatuna teise ja kolmanda rea odaderiviga (mis ulatusid esimesest reast välja).
Arhailistel hellenitel olid küll kasutusel rauast relvad, ent kilbid olid enamasti tehtud odavamatest materjalidest, nagu pronks, nahk ja puit. Need olid sellest hoolimata ülimalt rasked (ca 15 kg) ja väga tähtsad relvastuse osad. Kujutagem end hetkeks ühiskonda, kus relvade valmistamine on pikaajalise kogenud käsitööliste töö vili. Milline on oli sellise relvastuse omahind? Kui kõrge oli ühe sõdalase väärtus lahinguväljal. Antiik-Kreeka sõjakunsti kõrget taset iseloomustas mitte üksnes väga omapärane strateegiline sõjapidamisviis: enam kui 70% mägismaaga kaetud riigis pidasid antiiklinnriigid suurema osa lahingutest tasastel väljadel. Miks? Sest nende väärtus oli strateegiliselt olulisem, kui mägedel, kuivõrd tegu oli viljapõldude, teede ja muude strateegiliselt oluliste aladega. Muide, sõna strateegia, tuleneb vanakreeka sõnast "strategos", mis tähistas kindralit. Näiliselt väga askeetliku ("spartaliku") sõjaväe oluliseks tunnismärgiks on ka Aleksander Suure sõjakäigud, mille käigus vallutati kogu toona tuntud "Vana Maailm", luues senise maailma ajaloo suurima territooriumiga riigi. Vahest oleks riik saanud veel suuremaks, kui Aleksander poleks kõigest 32-aastaselt surnud (väidetavalt malaariasse) kuningas Nebukadnetsari palees Babülonis.
Kui suurt osa Vana-Kreeka kirjandusest, teatrikunstist, matemaatikast või leiutistest me teaksime, kui kreeklased poleks rakendanud enda kõrgele arenenud matemaatilisi võimeid sõjaväe taktikate rakendamisel? Kas nende tsivilisatsioon oleks ilma arenenud sõjaväeta üldse eksisteerida saanud? Kas me tänapäeval üldse teaksime midagi kreeklastest või millisest Euroopa ajaloost saaksime üldse rääkida? Antiik-Kreeka ja Lääne tsivilisatsiooni häll näikse olevat lähtunud otse vastupidistest printsiipidest neile, mis paistab toetavat kreeklaste hilist järeltulijat. Kui kaugele viib tänane woke, "salliv", "turvalisus"-obsessiooniga ("safety first"), kohati (osades riikides) vaktsiiniapartheidi langenud ja üdini relativistlik maailmakäsitlus tänase ühiskonna tuleviku lahinguväljadel?
Kui palju ja millises ulatuses tugineb tänapäeva ühiskond matemaatikale, loogikale ja statistikale, millele ehitati üles Lääne tsivilisatsiooni häll Antiik-Kreekas.
