Kilplaste raudtee

 ehk 

Merikotka pesitsuspaigad ja 10 muud ämbrit Rail Balticu praeguses projektiversioonis

1. RB projekti senine majanduslik analüüs on kehvasti tehtud või puudub üldse - sellele on viidanud arvukalt logistikaeksperte, teadlasi kui analüütikuid. Pelgalt reisijateveost ei ole võimalik raudtee kulusid katta, see ei toimi isegi siseriiklikel raudteeliinidel, nagu Eesti kogemus näitab. 

Kaubaveod. Saavutamaks RB mastaabis raudteele majandusliku tasuvus peaks sellele tekkima tugev siseriiklik mõõde (mis praegu puudub täiesti) ja lahendused maanteetranspordi raudteele suunamiseks. Teiste seas on sellele tähelepanu juhtinud majandusekspert Raivo Vare. Maanteeveoste ümberlaadimine raudteevagunitesse on liiga kallis ja ajamahukas, ainuke reaalne lahendus oleks otsesilletega vagunplatvormid, kuhu maanteveokid (rekkad) saavad otse peale sõita ja läbida pikemaid vahemaid raudteel. Selleks tuleb juba algfaasis planeerida RB-le raudteeplatvormid maanteelt pealesõiduks, mis aga plaanidest praegu üldse puuduvad.

2. Majanduslikult ja logistiliselt on väga oluline, et RB raudtee tuleks planeerida juba algselt kolmerööpaline, nii nagu seda maailmas mitmel pool kasutatakse, et samal teel saaksid sõita kahe erineva rööpmelaiusega rongid (praegune laius ja Euroopa laius). Praegu seda pole planeeritud.

3. RB-le tuleb juba algselt planeerida ühendused teiste oluliste raudteelõikudega. Praegu puudub plaanist isegi RB-e otseühendus Paldiski raudteele - mis on kaubaveoks ülioluline. Samuti puudub otseühendus Viljandi raudteega. Tulevikus oleks aga veelgi olulisem luua RB otseühendus Tartu raudteeharuga (näiteks Jõgeva ja Türi kaudu). Need ühendused tagaksid reaalsed funktsioonid ja kasu raudteest. Raudteetransport võiks olla konkurentsitult kiireim ja keskkonnasõbralikum ühistranspordiliik Eestis, kui seda planeeritakse läbimõeldult ja terviklikult.

4. RB praeguse trassiversiooni vead ja puudused.

Tänane trassikoridor on loodud pehmelt öeldes asjatundmatu analüüsi põhjal, kui seda saab üldse analüüsiks nimetada. Vigu võib trassil olla kindlasti rohkem, aga toon siinkohal ära suuremad nendest,mida olen leidnud. Üks suurimaid märksõnu ebaratsionaalse ja loodusvaenuliku planeerimise juures on see, et ei kasutata ära juba olemasolevaid tehismaastikke. Isegi, kui raudteetamm tuleb uus ehitada, siis olemasolev tehismaastik on ikkagi juba looduses eksisteeriv asi, sellele ehitamine kahjustab mistahes liike oluliselt vähem.

4.1.  Raplast põhja poole jääval lõigul on otsustatud inimesed ja muu elukeskkond piirata kahelt poolt raudtee vahele. Mõnekilomeetrine laiune ja mitmekümne kilomeetri pikkune riba, kus võivad elada rõõmsalt koos nii sinna lõksu jäänud suurulukid, metsaloomad ja inimesed. Tõepoolest, palju õnne! Eriti palju õnne inimestele kaardil märgitud punase ovaali sees. Muuhulgas on kahe raudtee  poolt sisse piiratud Keila jõgi.

Selline lähenemine pole mitte lihtsalt kilplaslik, vaid kahjulik loodusele, inimesele, kohalikele kinnisvarahindadele ja peale kõige muu ka kallim ehitada. Selle asemel, et ehitada vahetult olemasoleva noolsirge raudtee kõrvale teine raudteetamm, on asutud inimesi ja loodust raudteerõngaga sisse piirama.

4.2  Muuga ühendustee on samuti tehtud täiesti arusaamatul ja läbianalüüsimata kilplaslikul moel. Selle asemel, et trass viia otse praeguse Pärnu raudteelt üle Männiku karjääride Maardu suunas, on tehtud mingisugune "huvitav" Tallinna ümbrust tutvustav susla. Vähemhuvitav pole märkida, et siiani pole plaanis otseühendust Paldiskiga, mis kindlasti RB-l olema peaks ja muide ka reisirongid peavad nähtavasti hakkama sõitma mööda seda "suslaraudteed" Tallinna lähistel (mitte sõitma otse linna).

4.3 Pärnumaa osas on planeeritud trass otseselt rannikumadaliku alale (s.t. võimalikele üleujutusaladele, looduslikult tundlikule alale ), suurte veekogude äärde, merikotka pesitsusalade vahetusse lähedusse ja ülse mitte kõige väiksema ehitushinnaga trassikoridori. Kokkuvõttes tähendav see, et valitud on looduslikult kahjulikum, kallim ja igas mõttes ebaratsionaalsem raudteetrass.

Merikotka pesitsusalad Eestis

Lisaks kõigele muule oleks kogu Lõuna-Pärnumaa trassiosa tegelikult palju mõistlikum ja odavam (nii lätlastele kui meile) ehitada sisemaale, kasutades ära vanade raudteede asukohta (vana Mõisaküla raudtee). Ülal joonisel toodud oranz trass Massiaru kaudu on samas kompromissvariant (kui Tali või Kilingi-Nõmme trassid ei sobi), kasutades ära siiski vähemalt mingis osas Mõisaküla vana tammi asukohta, ideaalse asukohaga Laiksaare külateed  ja on selgelt loodussõbralikum lahendus, See on ainumõeldav variant selles piirkonnas säästlikumalt ja loodussõbralikumalt ehitada. Praegune versioon on otseselt kahjulik nii merikotkastele, kui muule loodusele. Lisaks on praegune trass pikalt võimalikus üleujutusalas ja loob taas koos Via Balticaga mõnusa "koridori" loomadele lõksujäämiseks ja inimeste elukeskkonna rikkumiseks.

Ja taaskord: palju õnne suurde punasesse sõõri jäävatele loomadele ja inimestele Via Baltica ja Rail Baltica vahel!

Kui on  kindel soov viia RB läbi Ikla, siis oranzi Massiaru trassi puhul on selleks väga lihtne ja loodussõbralik variant viia trass otse piirini ja mööda piiriäärt sealt Iklani. Massiaru trass pole lihtsalt mitte loodussõbralikum, vaid asub kümmekond meetrit kõrgemal merepinnast jäädes välja rannikumadaliku alalt.

5. Lisaks trassi planeerimisele ja valele asukohale on täiesti selgelt puudulik kogu RB projektiga kaasnenud kommunikatsioon ja debatt ühiskonnas. Demokraatlikus ja vabas ühiskonnas ei ole võimalik, et ehitatakse nii mastaapne tervet riiki läbiv sajandiprojekt ilma, et kaastaks erinevad survegrupid, ekspertgrupid jne. Ilma ühiste riiklikult läbikaalutud otsusteta pole võimalik sellist projekti ehitada. Vabas riigis ei ole võimalik sellist sajandprojekti läbimõtlemata kujul  ja vägisi läbi suruda. Ükskõik, kes ei maksaks ka ehituse eest, sellega elama ja seda ülal pidama peavad ikka hakkama Eesti inimesed.

6. Lisaks muudele loodusmõjudele, mis on analüüsist praegu täiesti välja jäänud - ja muudavad analüüsi sisuliselt täiesti puudulikuks - on üheks tõsisemaks küsimuseks just tehismaastike vahele lõksu jäävad loomad ja teiseks haruldaste liikide elukohad. Kui juba asjahuvilise tasemel leidsin nii ruttu ühe liigi, keda RB praegune asukoht  otseselt kahjustab - merikotkas Pärnumaa rannikumadalikul ja rannalähedastes soodes - siis neid liike on kindlasti veel. Merikotkas teatavasti on I kategooria ohustatud liik, ehk kõige ohustatuma kategooria rangelt kaitstav liik.

Ökoduktid ei lahenda nii mastaapse tehispiirde puhul populatsioonide eraldatuse probleemi. Lahenduseks saab olla see, et vastavalt majanduslikule ja geograafilisele analüüsile (kus on seda odavam ja mõistlikum teha) tuleks osa RB-st lõiguti ehitada maa alla. Postide otsas välja pakutud lahendus ei ole visuaalselt ilus, on kindlasti kallim ja võimendab ka müra probleemi.