Thursday, April 27, 2017



Avalik pöördumine Urmas Vaino ja ERR poole

seoses

RB-teemalisele "Suud puhtaks" saates tehtud

mitmete sisulistele avalikkuse eksitamistele, oluliselt küsimustes puuduliku saatekajastuse, debati eksitava suunamise ja arvutuslike vigade edastamisega



Pöördumise autor on TTÜ majandusharidusega ja RB debatiga seotus seisneb üksnes ühiskonnaaktivistina RB teemal arvamusartiklite avaldamises viimase 5 aasta jooksul (2012-2017)




Sisukord

  1. Pöördumise põhjus
  2. Kaugele jooksnud vale: minu 2013.a. artiklist veeretatud vea õiendus (Kilingi-Nõmme)
  3. Saate eesmärkidest ja probleemidest (võrdluses eelmiste saadetega), eksitavatest andmetest
    Mida saates räägiti ja mida saates välja ei toodud? (aga oleks pidanud)
  4. Mis soodest nad räägivad? Mis on trassiga valesti ja milles seisneb suurim raiskamine RB tänase projekti näol?

  1. Pöördumise põhjustest



Alustan avalikku pöördumist sellest, et rõhutada, kuidas ma siiralt austan Teie juhitud arutelu saadet "Suud puhtaks", mis on juba selle lühikese ajaga olnud Eesti demokraatiale eeskujuks, andes keeruliste teemade arutamisega tasakaalustatud debattides eeskuju nii ühiskonnale kui poliitikutele. Kahjuks, demokraatliku kultuuriga jah, on Eestis lood olnud just sellised, nagu nad on. Ma pean kõrgelt lugu Teie saatejuhi võimetest ja ka saatest endast ja üksnes sel põhjusel pöördumise ka saata julgesin.

Küsimus ei ole selles, et kellegi argumendid peaksid peale jääma, küll aga selles, et selle saate deklareeritud selge eesmärk on: et mõlema poole argumendid peaksid vähemalt terviklikult kuuldavale tulema. Minu pöördumise üks otseseid eesmärke on teha ettepanek uue saate/järje eetrisse laskmises RB küsimuses, et saates tehtud ülisuuri vigu parandada (kas siis sama arutelusaate vormis või mõne teise saatena). On lihtsalt kurb, kui suur hulk motiveeritud ja ülde mitte rumalaid inimesi tuleb kokku ja ei jõua peaaegu mingite sisuliste aruteludeni. Vähemalt mitte nendeni, mida varasemalt on deklareeritud väga olulistena. Eelkõige ikka trassi asukoha küsimus, mida varem küll pidevalt tõstatati, aga saates peaaegu ei arutatudki. Aga näiteks ei mainitud saates isegi sellega seotud A.Tarandi pressikonverentsil antud lubadust anda otsetrassikoridor kohtusse, kui see muutmisele ei lähe. Vaatasin saate uuesti spetsiaalselt 2 korda üle ja sellest lähtuvalt ka kriitikat kirjutan.


Ehkki käsitlen mitmeid teemasid, siis minu pöördumine algab sisuliselt selle koha pealt, kus geograaf Mihkel Kanguri jutt pooleli jäi (ehkki me üksteist ei tunne ega pole kunagi mingit omavahelist mõttevahetust olnud). Toomas Kiho küll vastas tema küsimusele retooriliselt aga esitades uue küsimuse, millele omakorda vastas Erki Savisaar oma otseselt paksult demagoogiat täis pikitud kõnega, kus trassi küsimust ei puudutatud poole sõnagagi. Ehkki just see oli küsimus. Selle küsimuse juurde enam saatejuht tagasi ei tulnudki. Ka Kiho järgnenud väidet (või oli see ikkagi küsimus?) sellest, et kui me ei raja uut trassi vana trassi asukohta, siis me eurorahasid ei saa, rohkem üldse ei arutatud: see jäigi õhku. Kas see oli see kindel väide? Oli see küsimus? Kas eurorahad sõltuvad trassi asukohast? Ma ei tahaks seda uskuda. See küsimus ei huvitanud nagu kedagi. Isegi mitte vastaseid. See on minu meelest väga kummaline!

Nendin ka siinkohal, et viimases saates esitati mitmeid väga asjalikke ja põhjalikke seisukohti. Aga need olid korralikult segatud mitmete demagoogiliste, puhaste valede ja täiesti ekslikke seisukohtadega. Mis hullemgi: debatist jäid välja mitmed võtmeküsimused (juba mainitud Toomas Kiho ja geograaf Mihkel Kangur sõnavõttudest alustatud teema).


Erandlikult tuleb tunnistada seda, et kõige paremaks ja sisulises mõttes oluliseks (kes oli ka üks neist, kes vähemalt üritas debatti õiges suunas ajada) sõnavõtjaks oli üllatavalt poliitik! Selleks oli üllatavalt riigikogulane Aivar Kokk, kes muude asjalike kommentaaride hulgas nentis, et me peaks eelkõige tegema kindlaks, mis on Eestile vajalik. Ja just selle raudteelõigu ehitamisest alustama. Sellist plaani praegu pole, samuti nagu pole arvestust olukorraga, kui EL rahastus peaks ära kukkuma. Kuigi selle küsimusega kõik tänase Eesti RB trassi suuremad probleemid kahjuks ei ammendu. Ka Marek Strandberg, keda küll veidi sildistada püüti, juhtis vähemalt sissejuhatavalt tähelepanu probleemide komplekssusele, mille lahendamise pädevuses on praeguse meeskonna ja juhtimise juures põhjust tugevalt kahelda.

Samuti sooviks ära klaarida: nn RB vastased ei ole mingisugune hullunud fanaatikute grupp. Grupi üheks liidriks ja esindajaks on kõrge intelligentsi tasemega matemaatik Toomas Kiho, kunagine president Meri nõunik, kes kindlasti (nagu väga paljud teised) ei tee seda igavusest või fanatismist, vaid lihtsalt sellele projekti praegusele kujule, vormile ja sisule juba peale vaatamine paneb aju juba iseenesest kisendama – mis lollusega meil tegeldakse.

Keegi oponentidest ei ole raudtee vastu, vastupidi! Ollakse selle vastu kuidas seda asja seni aetakse ja ollakse väga põhjendatult mures ja rahulolematud selles osas, milline saab olema lõpplahendus, kuna juba praegusi trassikaarte vaadates on selge, et lahendus on käpardlik, tohutult kulukas ja suurendab veelgi regionaalset tasakaalutust Eestis.

Arvan, et paar olulist saate vigade allikat tulenesid sellest, et saate formaat selle küsimuse arutamiseks - kuna sisulist arutelu seni ühiskonnas üldse toimunud pole – oli kindlasti liiga lühike ja teine suurem viga selles, et saates oli kindlasti kordades liiga vähe eksperte ja sõltumatuid eriala spetsialiste esindatud (NB! Ka võrdluses eelmiste saadetega) . Ei ole ju mõtet vastamisi panna rääkima Raivo Vare ja Emil Rutikut või Evelyn Seppa ja Karli Lambotit, mis siis et nad räägivad samast asjast – aga nad ei ole samade valdkonna pädevustega inimesed!

Evelyn Sepp ega Emil Rutiku ei oma kumbki vastavat eriharidust ega kogemusi valdkonnas, mis siis et nad mõlemad edukad ja targad inimesed on. Muuhulgas pani mind kõvasti imestama, et saates polnud Eesti Rooma Klubi presidenti Andres Tarandit, teadlast ja ekspeaministrit, kes on lubanud avalikul pressikonverentsil otsesõnu RB praeguse trassi anda kohtusse ja korrates seda lubadust ka RB meeleavaldusel !! (sic!) Kes siis nüüd avalikkust eksitab: kas Tarand (andes valelubadusi) või ERR-i avalik arutelusaade, mis selle väga tugeva ähvarduse ühelt Eesti prominentselt isikult on täiesti üleüldse kajastamata jätnud??? Sest päris tõsiselt: mõlemad ei saa praegusel juhul tõtt rääkida.


Kirjutamise põhjuseks on eelkõige pettumus, millisesse mutta on vajunud RB debatt, kuigi just sellest saatest oli loota debati mudast välja toomist. Eriti kurb olen, arvestades seda, kui palju sisepingeid see ühiskonnas juba praeguseks toonud, ja pärast selliseid ebaõnnestunud saateid, toob täiesti kindlalt ka edaspidi. Ja samuti, milliste lolluste jätkamist see võimaldab Eestimaal korda saata, ilma et keegi oleks neid küsimusi lahti seletanud. Mul on siiski hea meel tõdeda, et ERR viimaste nädalate meediakajastus teemale on olnud tasakaalustatud ja käsitlenud mõlema poole seisukohti korrektselt. Kui ainult välja arvata see eilne täiesti ebaõnnestunud arutelusaade. Loomulikult ei ole siin kogu süü saatejuhil, küll aga käsitletud teemade valikul ja kutsutud külalistel (õigemini, mitmete oluliste külaliste, nagu mainitud Andres Tarand jpt, puudumisel) – sellest allpool.




  1. Kaugele jooksnud vale: vana vea õiendus (Kilingi-Nõmme)

Enne saate sisulise kriitikaga alustamist soovin ära õiendada "Suud puhtaks" saates esinenud konkreetse ettepaneku, mis on otseselt minu enda 4 aasta eest avaldatud artiklist pärinev ja mida on tänu kunagisele Delfi ajakirjaniku kehvale toimetuse tööle oluliselt valesti tõlgendatud ja see väärtõlgendus jõudis kahjuks ka viimasesse saatesse. See ei ole muidugi peamiseks põhjuseks käesoleva avaliku pöördumise tegemiseks, aga samas haakub mitmes mõttes teemaga ja on vajalik ära õiendada.


Nimelt tõi saatekülaline, lugupeetud majandusanalüütik, Kristjan Lepik, saates välja ühe minu 4 aastat tagasi toodud arvamusartiklis välja käidud "idee" (mis jah, tegelikult oli kahjuks juba algselt ajakirjaniku poolt moonutatud, sellest 2.punktis pikemalt) ehitada RB trass "läbi Kilingi-Nõmme". Kas ta laenas ta selle mõtte siis artiklist teadlikult, kuuliski mõnelt sõbralt või kellegi teise vahendusel, polegi üldse oluline ja mul selle vastu kindlasti midagi pole, kui nii tuntud analüütik mu ideid on laenanud. Probleem on aga kahes sisulises asjas, mis antud idee kajastamise ja ka moonutusega on kaasnenud:


  1. polnud toonase artikli avaldamise ajal veel üldse valitud välja mingit konkreetset trassikoridori, mis aga praeguseks on juba ammu tehtud ja leian ühemõtteliselt, et ka selle "Suud puhtaks" saate põhirõhk oleks pidanud keskenduma olemasoleva koridori väga sisulistele probleemidele, et üldse oleks võimalik debatiga edasi minna – sest nn pooldajad ju eitavad igasuguseid trassi puudusi, kuigi neid on kriitikute meelest väga palju. Praegune saade mingite tõsiste arutelu punktideni (v.a. väga üldised hinnangud kaubavoogudele), ei jõudndudki. Kaubavoogude arutelu on küll oluline, aga praegusel plaanil on ikkagi peamiseks puuduseks valitud trass,mitte kaubaveod.
NB! Sellele samale probleemile juhiti juba saate käigus tähelepanu (Kangur), aga keegi kohalolijatest ei reageerinud.

See kahjuks juba iseenesest tekitab kerge "vandenõu hõngu", isegi kui see juhtus täiesti kogemata nii. Mõistuse häält ei taheta sugugi kuulata.


  1. soovin väga tungivalt selgitada, et minu toonane idee 2013. aasta artiklis oli ajakirjaniku poolt väga sisuliselt ja tugevalt moonutatud (vahetati artikli originaalpealkiri ja osaliselt ka sisu; originaalteksti riputasin omal ajal blogisse): minu toonase artikli idee polnud üldse mitte mingi Kilingi-Nõmme raudtee, vaid püstitada küsimus avalikkusele:
    Kas suvituslinnana tuntud Pärnu inimesed ikka tahavad kõike seda 20 miljonit tonni kaupa, mida apologeetide poolt RB-le lubatakse, otse oma tagahoovist läbi sõitma?
    Seejuures ma väga tagasihoidlikult eeldasin enda toonases arutelus, et nad seda kaubavoogu otse enda tagahoovi ei taha ja seetõttu tuleks Pärnusse ehitada RB harutee, eelkõige reisirongide jaoks, mis on mõlemalt poolt RB-ga ühendatud, kasutades vanu raudteetammide asukohti nende rajamiseks - mis on kõige odavam ja keskkonnasäästlikum lahendus. Ükski rong ei kaotaks ei ajas ega kiiruses, aga samal ajal peatrass läheks Pärnust mööda, säästes sellega suvituslinna atmosfääri. Kas trass oleks Pärnust edasi kulgenud läbi Kilingi-Nõmme, Tali või Massiaru – on juba teine ja hoopis teisejärgulisem küsimus. Küll on väga problemaatiline see trass, mis täna on valitud, väga paljude probleemide tõttu.

    Haruteede lahendus on sisuliselt aktuaalne ka täna. Sest RB-d mõistlikult planeerides (nii et selle kasu riigile ja ühiskonnale oleks suurem kahjudest) oleks ainumõeldavalt ökonoomne ja majanduslikult mõistlik lahendus haruteede mudelit kasutades – nii Pärnusse kui Viljandisse, soodustades nii kohalike rongide kasutamist, keskkonnasõbralikku Eesti sisest transporti (näiteks kui RB-le planeeritakse ka elektriliinid elektrirongide jaoks) ja regionaalpoliitikat. Eriti soovin rõhutada, et Viljandi-Tallinn RB haru oleks kiireim, lühem ja kõige otsesem ühendus pealinnaga lõunaeestlastele, kus rongisõit kestaks alla 1 tunni (isegi ainult 160 km/h kiiruse korral, mille jaoks ei ole vaja täiesti ümber ehitada kogu trassi).
    Praeguse kava järgi on väga tõenäoline, et Viljandi raudtee võetakse üldse üles, kuna selle ühendusi RB planeeringutes me täna ei näe, keegi pole rääkinud ka topeltlaiuse kasutamist või Viljandi raudtee Euroopa laiusele viimisest – mis oleks mõlemad väga mõistlikud ja maailmas levinud lahendused. Raudtee laiuse probleeme ei käsitletud saates üldse, kuigi see peaks olema üks põhiküsimustest – kas me võtame siis suurem osa muust raudteest Eestis üles ja jätkame omal ajal Mõisakülas ja Haapsalus alustatud raudteepoliitikaga?



3. RB saate sisulistest probleemidest


Teie juhitud uus teleaade "Suud puhtaks" on olnud Eestis üks arutelusaadete vaieldamatuks lipulaevaks ja heaks platvormiks ühiskondlike tüliküsimuste lahtirääkimisel ning vastuoluliste teemade lahti vaidlemisel, aga kahjuks mitte sel korral (objektiivsust rõhutades soovin öelda, et mul on konkreetne seisukoht olnud ka varasematel teemadel, mitte ainult selles saate teemal). Ma tahan uskuda, et see ei olnud niimoodi teadlikult tehtud ja just seetõttu sooviks selgitada, mis saates minu arvates valesti läks!

Kahjuks pinged ja arusaamatused sel teemal ühiskonnas, kui mitte ei tõusnud kõrgemale, siis vähemalt samale tasemel jäid kindlasti. Kummaline on tõdeda, et senised saateteemad (nt metsateema ja Konstantin Pätsi roll ajaloos) pole olnud sugugi vähem keerulised, siis saates olid kohal eksperdid ja asjatundjad jaseal saadetes väga konkreetselt arutelu tuumadeni siiski jõuti palju paremini ja ka olulisi tuumküsimusi arutati. Mitte ammendavalt, aga vähemalt tõsise põhjalikkusega ja debatti avavalt. Kuidas on võimalik, et mineviku ajaloo teema on meil märksa tõsisemalt läbi arutatud kui ülimalt ressursimahukas ja oluline tuleviku teema? Vahest tuleks RB-le pühendada siis kaks saadet, kui sisulisi küsimusi muidu arutada ei saa.



Ei ole kuigi viisakas, demokraatlik ega ka riigi arengule kasulik (kuna RB projektil on nii palju küsitavusi ja silmnähtavaid vigu), et riiklikult nii olulises küsimus paisatakse õhku hunnikutes valesid, eksitatakse avalikkust mõlemalt poolt, korraldatakse küll meeleavaldusi, aga lõpptulemuseks on arvamuste kaos, milles tavainimene enam ei orienteerugi – isegi seisukohti pole saates suudetud ühemõtteliselt ja terviklikult lahti seletatada – vähemalt enamikes küsimustes (seletan neid küsimusi lahti allpool).


Saate põhjal näis, et nn RB pooldajad ei olegi veel aru saanud nn vastaste põhiseisukohast: mitte keegi pole mitte üheski kõnes (ei meeleavaldusel ega mujal) öelnud, et raudteed pole vaja. Jutt käib sellest, et see plaanitakse ehitada:

  1. mitmes osas vales asukohas (ja küsimus pole, kas Pärnust, Viljandist või Tartust – kuigi need vaidlused on tõesti algaastatel arutelu teemaks olnud – vaid tänane trass on füüsilises mõttes täiesti põhjendamatus ja mitmes osas vales asukohas, muutes trassi nii kallimaks kui ka ökoloogiliselt kahjulikumaks – vaadake kaarti, kui ei usu, selle jaoks pole isegi kõrgemat geograafia haridust vaja)
  2. vale hinnalipikuga: kui rahastusprotsendid peaksid muutuma, ei ole Eestil vahendeid see trass oma jõududega valmis ehitada
  3. tänasele lahendusele on olemas odavamad ja mõistlikumad alternatiivid. Neist küsimustest sai korraks rääkida vastaste poolt ainult "Akadeemia" peatoimetaja Toomas Kiho ja geograaf  Mihkel Kangur.



Vale nr 1

Suurim eksitamine saates toimus hr Savisaare poolt juba meedias kulutulena levitatud "rahapuu" esitlemise näol. Poliitik saab sellist lausdemagoogiat endale lubada, teadlane mitte – see on ka põhjus, miks saates oleks pidanud olema rohkem teadlasi. Seletan lahti.

Niipea, kui küsimus trassi asukohast veeretati vastaste poolele, alustas hr Savisaar oma demagoogia etteastet Hyperloopist ja rahapuust, aga sisuline arutelu selle koha peal katkes. Keegi ei rääkinud enam sellest, kas meil on võimalik trass teha mujale, keskkonnaaspekte arvesse võttes ja regionaalselt paremini kaalutult. Sisuline debatt suri. Nagu see on terve RB ajaloo vältel varemgi toimunud (mida saatejuht ei tahtnud alguses uskuda). Saatejuhi rollis selle koha peal olla pole muidugi kerge, aga fakt on selles, et kui valesid kohe saates ümber ei lükata ja olulisi küsimusi ei edastata teisele poolele kohustuslikuks vastamiseks, siis valed jäävadki elama ja ümber lükkamata. Debatt jääbki enda surmani lombakaks. Lisaks sellele, et toimub mitmes jaos avalikkuse eksitamine.

Kahjuks riikliku ülisuure tähtsusega küsimusest sai viimases RB saates mitmes mõttes sisulises mõttes palagan, kus nagu saates ka mööndi, rääkis Eesti traditsioonide järgi "üks aiast ja teine aiaaugust". Kahjuks jäi vaatajana mulje, et saatesse kutsutute seas oleks võinud olla oluliselt rohkem teadlasi ja eksperte (just pooldajate poolelt), mitte poliitikuid, kes räägivad sellest kuidas "ühest eurost saab kuus" – ehkki seda meediast läbikäinud rahapuud, mille aluseelduseks on võetud 85% EL rahastust, mis juba saate käiguski ümber lükati ja säärase "mustkunsti" aluseks on. Kuid sellist rahapuud pole kas üldse olemas või vähemalt igal juhul pole see garanteeritud. Sellel on oma tõenäosus ja tõenäosuslike asjade puhul ei saa rääkida mingist rahapuust kindlas kõneviisis. Poliitik võib sellist asja endale lubada – tõsiseltvõetav teadlane mitte.

Toon näite. Me ei ütle ju loteriipiletiga 10 000 võites, et iga loteriipileti tulusus on 100 000 protsenti. Kuna EL rahastuse tõenäosust on raske üldse hinnata väga täpse protsendiga, siis ükski tõsine majandusteadlane ega muu teadlane ei saaks endale lubada mingit muinasjuttu rahapuust. Strandberg väga targa inimesena, kui ta oleks end teemaga rohkem kurssi viinud, oleks sellele kindlasti juba saates tähelepanu juhtinud! See pole tegelikult debati põhiküsimus, aga igal juhul oleks ühiskonnale vaja vastust, kes ehitab seda pooleliolevat raudteed edasi, kui EL-i rahastust peaks mis iganes põhjusel oluliselt vähendatama. See rahapuu saab sel juhul negatiivse vormi, s.t. igast eurost saab miinus 6 eurot. Kuidas saab nii suurt asja ehitada ilma garanteeritud rahastuseta?


Samas möönan täiesti, et palagan pole kindlasti saates alustatud ega Teie põhjustatud, vaid peegeldab otseselt juba aastate eest kinni jooksnud RB avalikku arutelu ja Eesti demokraatia arengutaset laiemalt. Mäletatavasti tõstatati riiklikult tähtsa küsimusena RB ka parlamendi saalis, kus see samuti kiirelt kõrvale lükati, sisulisema aruteluni jõudmatagi. Küll aga eeldasin seniste "Suud puhtaks" saadete väga kõrge debati taseme tõttu mingitegi sisuliste arutelude või isegi mõndade lahendusideedeni jõudmiseks.


Vale nr 2

Majandusanalüütik Lepik, kas eksitatuna saate üldise fooni poolt või varasematest debattidest, jõudis järeldusele, et kuskil on mingi tõsine fanaatikute grupp, kes ässitab inimesi üles, kuna nad saavad RB-st ärilist kahju. Kes need inimesed võiksid huvitav küll olla???  Kust sellised ideed tulevad? See on tõsine demagoogia või lihtsalt äärmiselt rumal väide! Saage ometi aru: rahvas on juba tänavale tulnud, ilmselt siis selle taga on pisut enam, kui lihtsalt jonnakad "tartlased" või grupp hulle rohelisi. Inimesed on tulnud tänavale selle tõttu, et selgelt nähakse, et RB näol ehitatakse Eestis lollust, seda tehakse vales kohas, valel moel ja vale hinnalipikuga. Ja selle lolluse maksab kinni, mitte ärimees, vaid keskmine maksumaksja. Seda tehakse teiste vahendite ja raudteede arvelt.
....................................................................................................................................................

Mida saates räägiti? Võimalikest kaubamahtudest raudteel. Samas ei räägitud põhjustest, mis viiks selle kauba raudteele. Kui autovedu on odavam, mida nentisid kokkuvõttes nii Raivo Vare, Karli Lambot kui ka Ahti Kuningas – miks peaks keegi siis kunagi üldse tahtma raudteel vedada (või vedada ennustatud mahtudes?

Räägiti eurotoetusest 85%, millest hr Kaunissaare millegipärast üldse aru ei saanud (ei saanudki kokkuvõttes aru, millest ta aru ei saanud, kuigi väitis pidevalt, et teised eksivad mingite numbritega – isegi need, kes numbreid ei kasutanud väidetes). Ei räägitud aga sellest, kuidas jätkata raudtee ehitust siis, kui EL raha piisavalt ei anna. Kust tuleb see siis? (sellele anti küll üldisi hinnanguid Olev Tinni polt)

Räägiti veidi veomaksumustest, aga ei räägitud sellest, palju maksab iga-aastaselt RB ülevalpidamine (hoolduskulud)? Räägiti küll sellest, et ka teised liinid tuleks viia kiirusele 160 km/h, aga ei vastatud küsimusele, miks need täna siis 100 km/h ringis on. Kui asi ei seisa raha taga, mille taga ta seisab? Palju see üldse maksab? On arvutatud?  Samuti, kas on välja arvutatud, kui palju on kiirrongi kütusekulu suurem tavarongist? Koolifüüsikast mäletan, et hõõrdejõud kasvab võrdeliselt kiiruse ruuduga, rongipilet muutub samuti võrdeliselt kiiruse ruuduga kallimaks. Sellest ei räägitud. Ei räägitud ka seda, et Eesti Raudtee deklareerib iga-aastaselt kahjumeid.

Saates ei räägitud ka muudest alternatiividest peale trassialternatiivide. Ei räägitud sellest, et lennukiga Riiga mineku aeg on väga võrreldav nn RB sõiduajaga, pilet samuti päris soodne. Ei räägitud sellestki, et kui rongil pole piisavalt reisijaid, siis peab ka reisironge doteerima. Ja märksa suuremate summadega, kui neid Elroni porgandeid. 28 bussi ööpäevas võib ju Tallinn-Riia vahet sõita, aga sinna mahub korraga ainult 50 inimest, palju oleks RB-l väljumisi, mille piletitulud katavad sõidukulud. Vahest ainult 2 korda päevas? Kui mugav see siis ikka on, kui endale vajalikul kellaajal rong ei sõida? Ikkagi väljuvad need samad bussid, mille piletid jäävad 2x odavamaks rongi omast.

Ei räägitud muuhulgas sellestki, et see dotatsiooniraha, mis läheb RB opereerimisele (kuna tegemist on majanduslikult kahjumliku projektiga, nagu EY ka kinnitas), sööb ära ülejäänud raudteede dotatsiooni raha. Alustatakse siis ilmselt Viljandi raudteest, mida juba praegu pole plaanis RB-ga ühendada.


  1. Mis on trassiga valesti? Mis soodest nad räägivad?

Rääkides konkreetsetest looduskahjudest ja majanduslikult ebamõistlikest trassivalikutest jäävad silma väga mitmed otse karjuvad probleemid.

Üldine ja väga põhimõtteline küsimus nn RB oponentide poolt, kes võib-olla tõesti pole saanud hakkama enda mõtete tutvustamisega piisava selgusega, on väga lihtne. Üritan seda puust ja punaseks maalida ja siis jõuab see äkki ka mõnele inimesele kohale:


1)  Vaadake Eesti kaarti, millel on kujutatud ka olemasolevad raudteed. Nüüd võtke kõrvale kaardid uue RB trassi kohta, mis on üleval sellel samal railbaltic.info lehel (mina olen seda teinud korduvalt) ja vaadake.


    Mida te seal näete? Eestis on olemas väga sirge trassikoridoriga Tallinn-Lelle-Türi-Viljandi raudtee, millest suurema osa saaks edukalt võtta ilma mingite suuremate õgvendusteta (ükskõik kas Pärnu või Viljandi suunal) ka uue RB trassi aluseks. Ilma mingite probleemideta Ükskõik, kas ehitatakse uus raudtee kiirusega 240 km/h või renoveeritakse vana trass kiirusele 16o km/h. Igal juhul on tegemist ülisirge trassikoridoriga läbi Eesti, millel ehk mõned kohad Rapla ja Hagudi vahel vajaks õgvendamist. Ka Lelle-Pärnu lõik on suhteliselt sirge ja vajaks üksnes mõningat õgvendamist teatud lõikudes.

Selle asemel, et olemasolevat trassikoridori kasutada, hakatakse üles kaevama tohutut hulka metsikut loodust, põhjustades täiendavaid majanduslikke kulusid ja ökoloogilist kahju. Ilma mingi sisulise põhjuset. Vaadake kaarti, kui mind ei usu! Keila jõgi on piiratud kahelt poolt raudteedega, Raplasse jookseb kaks raudteeliini!! (sic!) Mitte keegi ei tea, miks nii on tehtud, aga nii igal juhul tehtud on. Samuti pole vähem huvitav lõik Kohila ja Tallinna vahel, kus on samuti planeeritud teine raudtee olemasoleva kõrvale (mõne kilomeetri kaugusel – kusjuures olemasolev trass on täiesti joonsirge), kusjuures uus trass on kõveram kui vana.Kelle huvides on selline laristamine?

Ka 240 km/h kiirusega raudtee saab rajada vanasse koridori, isegi kui selleks peab mingiks ehitusperioodiks asendama kogu raudteeliikluse bussidega (nagu on ka varem tehtud), selle jaoks ei ole vaja hakata Eestimaa sisse kaevama uut 200-kilomeetrist ja mitmekümne meetri laiust trassi. Õgvendama peaks üksikuid kurve ja lõike.

2) Soodest. Heaks näiiteks on erinevad Pärnumaa sood ja jõed, mis piiratakse RB trassi poolt täielikult tehismaastike vahele. Näiteks Lõo raba jääb kahelt poolt piirama raudtee trass. Samuti Maarjapeakse raba ja Ura jõgi. Kui Rapla ja Pärnu vahelisel lõigul on trassivalik lihtsalt loodusele kahjulik ja raiskav, siis kõige hullem on ikkagi Pärnust lõuna poole jääv osa: raudtee on paigutatud Pärnu rannikumadalikule, merikotka elupaikade vahetusse lähedusse ja piiratud sisse olulised ökosüsteemid (nagu näiteks Maarjapeakse raba). Kuigi sealsamas kõrval on olemas tehismaastikud, mis on kordades sirgemad ja sobilikumad, eelkõige Mõisaküla raudteetamm ja Laiksaare kõrvaltee

3) Vähem tõsised ei ole probleemid, mis on tekkinud sellest, et RB planeeritakse Via Baltica lähedusse. Tänased projekteerijad või planeerijad ei ole aru saanud väga lihtsast probleemist: oleks täiesti ökoloogiliselt mõistlik lahendus, kui RB viiakse täielikult vanadele raudteetammide asukohtadesse (välja arvatud õgvendused) või kui need viiakse ka täpelt kõrvu maanteedega, nagu Via Baltic – aga ei – need viiakse mainitud objektide lähistele, tekitades paarikilomeetrised ribad maastikul. Mitte ükski ökodukt ei aita nende ribade loodusliku kooslusele kaasa, kuna seal paarikilomeetrisel ribal kahe suurrajatise vahel ei saa loomad elada. Trassid peaksid asuma kas täiesti kõrvuti (et ökodukt oleks võimalik ehitada üle mõlema trassi korraga) või üldse eemal üksteisest – praegusel kujul on tegu suurloomade hävitamise plaaniga.

4) Trassiplaanides pole üldse ühendusi planeeritud Viljandi ja Paldiski raudteedega. Kaunissaare rääkis saates suure suuga, kuidas raudteejaamades (Pärnus ja Tallinnas) on mõlemad laiused võimalikud – aga trassile neid ju planeeritud pole!! Viljandi ühendust planeeritud pole! Kas Viljandi viiakse siis üle eurolaiusele? Vaevalt! Pigem võetakse Viljandi raudtee üles, kuigi see on palju olulisema regionaalse tähtsusega, sest nende föderalistliku raudtee jaoks pole seda ühendust vaja, olgugi, et Viljandi-Tallinn liin 160 km/h tunnis oleks kiireim ühendustee lõunaeestlastele pealinnaga.


Kui rahalised probleemid, mis võivad seoses RB ehitusega tekkida, on võimalik peatada näiteks lihtsalt projekti peatamisega – siis looduslikke põhjustatud katastroofe – kuivendatud soid, tarastatud maastikke ja üleskaevatud maastikke – neid ei ole võimalik enam üleöö taastada. Täiesti võimalik, et neid pole üldse võimalik taastada või on see väga kallis.



2 comments:

Kuno Taberland said...

Hea saade oli. RB oponentide argumendid pidasid vett, mida ei saa öelda RB PR maskidega marionettide jutu kohta.
Otsetrass on läbi soo selles mõttes, et see ei seo endaga rohkemaid Eesti asulaid.
See on muidugi hea, et palju fyyri seoses RB- ga siia tuleb, eestimaalaste palgad kolmekordistab ja annab Soomele võimaluse isolatsioonist väljuda ning RB pikendada läbi tunneli oma põhjapoolseima punktini.
Aga miks mitte viiagi kogu RB maa alla ja teha maailma pikim tunnel? Sel juhul saab rongi kiiruse tõsta kolmekordseks ja keskkond jääb rikkumata.
Tunnelis on tulevikus hea rakendada mingeid transpordi tulevikutehnoloogiaid.

Mihkel L said...

Tunnel oleks kindlasti ökoloogiliselt säästlikum ja ka odavam hooldada, kuigi ehk veidi kallim ehitada. Tulevikutehnoloogiad on toredad, aga kõige esimeses järgus tahaks seda näha, et on eesmärk RB integreerida Eesti raudteevõrku, arendada ka kiirusi Viljandi ja Tartu raudteedel 140-160 kmh-ni.


Soo muide ei ole lihtsalt kujund, vaid täiesti reaalselt läbib tänane trass soid, nt Lõuna-Pärnumaal Maarjapeakse raba serv, Tolkuse LKA, Laulaste LKA. Kõiki neid praegune RB trass läbib, sh merikotkaste elualade piire riivab samamoodi. Tuletan meelde, et merikotkas on I kategooria kaitsealune liik. Samuti Lõo raba (Pärnust põhja pool) piiratakse raudteetrassidest sisse.


Nii et see kahjuks ei piirdu üksnes kujundiga, vaid jutt on ikka reaalsetest soodest ja reaalsetest looduskahjudest - seda kõike saaks vältida mõistlikumale (nt õgvendatud vanale trassile ja Pärnust lõuna pool Mõisaküla trassile, Jaamakülast edasi Massiaru või Laiksaare kaudu Lätti. Kõik nimetatud LKA-d ja sood jääksid segamata.