Jalutad põlvekõrguse lumekihiga kaetud männimetsas ja mõtiskled...

Huvitav on vaadata loodust, kui päevaga on maha sadanud terve talve jagu lund. Ma polnud kunagi varem näinud nii palju murdunud männioksi. Tõepoolest, pole see ka mändide jaoks tavaline, et peavad oma okstel paksu lumehunnikut kandma. Mis omakorda viis mind uuele mõttele.

Kas teie teate, miks kuused on kaharad? Mina ka enne ei teadnud, kuid nüüd sain teada. Nad on ainsad tihedate okstega igihaljad puud. Kui nad kaharad poleks, peaksid nad igal kevadel endale uued oksad kasvatama. Võrreldes teiste puudega on kuused karmi kliimaga palju paremini kohastunud, võib-olla seetõttu neid kasvabki põhjapoolsetel aladel rohkem. Mändidega on aga selline lugu, et nemad on valgusepüüdjad ja lasevad kasvada vaid neil okstel, mis piisavalt valgust saavad. Oma hõreda võraga ja harvade okastega neil harvadel okstel lasevad nad suurem osa lumest maha langeda ja kui juhtubki olema selline lumerohke talv, siis nad lepivad sellega, et osa okstest ära murduvad. Aga tegelikult viis see lumine mets mind mõttele, et kuused ongi tegelikult kaharaks kasvanud männid. Noh, evolutsioonilises plaanis. Igal juhul olid need lume alla mattunud männid väga kuuskede moodi. Kas või need selle pildi peal.

Parimaid innovatsioone läbi aegade:

http://www.ajujaht.ee/forums/p/578/632.aspx#632

Minu arvates on see üks päris huvitav kokkuvõttev nimikiri inimese leiutistest. Hämmastama võib panna küll see, kui "labastest" asjadest see koosneb: relvad, raha, kopeerimine (sel põhinev trükitehnika) ... nimekirjast puuduvad vaid kokaiin ja lõbustusasutused :)

Aga tegelikult see näitab taaskord, kui lihtsad on geniaalsed ideed, seetõttu nad ongi geniaalsed. Samuti ehk inimloomuse põhilisi jooni. Mäletan, et füssa õpetaja hr Reemann poetas ikka aeg-ajalt kullaterasid innovatsiooni teemal. Üks neist oli see, et inimesed kulutavad kõige suuremaid ressursse sõjale (ehk siis üksteise mahanottimisele) ja armastusele (ehk siis järeltulijate kasvatamisele). Mis teglt on suhteliselt loogiline, kuna nii käituvad ju ka kõik ülejäänud kiskjad. Looduslik valik:)

Nimekirja lõpus on küsimus, et mis võiks olla nr 16? Ilmselt mõeldi siin konkursil osalejate uusi ideid, aga ma täiendaks seda ehk ühe ajaloolise ideega, mida seal listis polnud. Seda võiks ka üldiselt transpordiks nimetada, aga minu arvates on üks neist erilist tähelepanu väärt:

raudtee. Kui Stephenson esimese iseliikuri rööbastele veerema pani, siis vaevalt ta arvas, kui totaalselt see leiutis inimkonna ajalugu muudab. Sest vaadakem tõele näkku: raudtee on juba ligi 200 aastat vana, aga siiani üks odavamaid, ohutumaid, kiiremaid ja parima kvaliteedi-hinna suhtega transpordivahendeid, mille inimene on leiutanud. Rongide puhul on muutunud küll jõuallikad, võimsused, kiirused ja kasutusalad, aga põhiidee on ikka sama: efektiivseim viis liikuda punktist A punkti B.

Kui aga küsida, mis võiks olla nr 17, siis see on üsna suur pähkel. Kõik oleneb muidugi vaatenurgast ja huvidest, aga mina isiklikult usun ikka transpordi arengu tähtsusesse inimkonna käekäigus, sellest lähtuvalt ka illustratsioon. Kuid ma ei imestaks kui see oleks midagi nii lihtsat, nagu rämpsust elektri tootmine, elektromagnetlainete abil ruumis rändamine või negatiivse entroopiaga (ehk siis isekorrastuva) ruumi avastamine.

Elektriauto - meie tulevik?

Olen viimasel ajal otsinud/leidnud mõningaid uusi teadmisi/infot elektriautode kohta. Näiteks seda, et vastupidiselt levinud arvamusele, pole elektriauto enam ammu kolmerattaline veidrike masin, mis liigub 20 km/h ja vajab iga 50 km järel laadimist. Esimene asi, mis mind jahmatama pani, on elektriautode kiirendusvõime - need loomad ronivad sajani vähem kui 3 sekundiga (sellise ajaga muidugi spetskiirendusautod). Paistab, et suurimat edu sõiduauto ehitamisel on saatnud kuulsa füüsiku järgi nimetatud elektriauto Tesla. Selle uus prototüüp Roadster on edukalt läbinud mitmed katsed. Muuhulgas on selle kiirenduseaeg 0-100 km/h 3,9 sekundit, mis on pea poolteist sekundit parem kui näiteks Porche 911-l. Tippkiirus on piiratud 200 km/h juures, aga kindlasti lubaks mootor rohkem. Mis aga kõige parem, selle laadimisvaba vahemaa on ei rohkem ega vähem kui 244 miili (ligi 400 km). Vt link http://en.wikipedia.org/wiki/Tesla_Roadster

Lotus ja Tesla ei ole ainsad autohiiud, kes elektriauto poole vaatavad. Üheks lootustandvamaks konkurentsi tihendajaks on Californias toodetav (samuti Lotuse baasil) crossover ZAP-X, mille vastupidavuse näitaja on veelgi parem (350 miili laadimata). Selle hinnaks peaks väidetavalt kujunema 60 000 USD. http://en.wikipedia.org/wiki/ZAP-X Selle eripäraks on hübriidmootori väljamõtleja ja 20. sajandi suurima autoinseneri Ferdinand Porche leiutise "koobas-mootorite" (hub-motor) kasutamine. Mis tähendab siis, et igat ratast veab eraldi mootor, mis vähendab tunduvalt ülekandeprobleeme. Üldse on elektriauto eeliseks väike liikuvate osade arv võrreldes ottomootoril töötava autoga.

Elektriautot arendatakse praegu igal pool üle maailma ja pole võimatu, et selle kasutuselevõtt leevendab tunduvalt ka maailma energiaprobleeme ja parandab inimeste liikuvusvabadust. Mõned näited: Renault on välja töödanud prototüübi ZE: termoskerega elektriauto, mis kasutab ära praktiliselt kogu energia, mis selles tekib. Auto on kaetud päiksepaneelidega, soojuskadu on olematu ja kogu elektrikasutus on tehtud väga ökonoomseks.

Hindud on välja mõelnud elektriauto (Reva), mille laadimist ja kesklukku saab juhtida SMS-ide teel ning mis samuti töötavad arendatud Li akudel ja on samuti ökonoomsed. Teine India ime, Tata on oma tootmise üleviinud juba Norra (teadlikuim elektriautode kasutaja), Tatad tulevad Euroopa turule juba 2009. aastal. Sellega saab eeldatavasti sõita kuni 200 km laadimata ja see mahutab kuni 4 inimest.

Kuid see pole veel kõik...isegi sellised kütusepõletajad, nagu BMW on pöördunud roheliste tehnoloogiate poole. Tänu oma uuele tehnoloogiale BMW EfficientDynamics, võitis BMW tänavu Saksamaa "Rohelise rooliratta" auhinna. Muuhulgas sisaldab see uus tehnoloogia selliseid vigureid: pidurdusenergia kasutamine; roolivõimendi tarbib voolu vaid siis, kui töötab; õõtsumisenergiat vähendavad rehvid; radiaatoriõhutusavad liiguvad selliselt, et parandada auto aerodünaamilisi omadusi ja hoida mootorit õigel temperatuuril.

Ilmselt ei pane teid nüüd enam imestama ka näiteks jaapanlaste ideeauto, mida peab laadima vaid veega: vees olev keemiline energia muudetakse elektriks.... ja seda nimekirja saab veelgi täiendada näiteks H2 energial sõitvate autodega. Nii et saagu mis saab, aga vähemasti autod maailmast ei kao :)

Veel üks osa tõest..."Mayday, Estonia"

Tegelikult pole see veel küps ja võib-olla ka aeg pole küps, aga et see tänu aastapäevale taas teadvuse pinnale asub ja et viimasel ajal on muudki pahna Eesti lähiajaloost pinnale ujunud, siis võib-olla polegi kõige halvem mõte osa tõest praegu avaldada.

Nimelt...olen Estonia-case'i mõnda aega tagasi üsna põhjalikult uurinud (st otsinud arhiividest artikleid, intervjuusid jms), lugenud läbi mõned raamatud, mis tragöödiat kajastavad. Ja ehkki ma pole kunagi ühtki autentset videolinti, tunnistust ega asitõendit näinud, piisas isegi eelpoolmainitud materjalide läbilugemisest, et jõuda 5 olulisele järeldusele.

1. "Estonia" hukk ei olnud õnnetus. Vaadake mõnest teatmeteosest ja püüdke leida veel mõnda nii ohvrirohket laevahukku peale "Estonia", mille põhjustanuks "vöörivisiiri murdumine". Rääkigu need komisjoni "eksperdid" mida tahavad, ükski laev ei saa selliselt hukkuda, nagu komisjon välja pakkus. (Sellest aruandest saaks üksnes järeldada, et laeva meeskond ise korraldas laevahuku.)

2. Laevas toimus vähemalt mingisugune sabotaazh lisaks sellele, et sellele tekitati (peale visiiri eeldatavasti veel kuhugi) vaba tee vee sissevooluks. Seda tõestab üks lihtne, autentne lause Estonia appikutse raadiokatkendist: "...//Meillä on blackout....//", mis on otseses (ja karjuvas) vastuolus laevalt pääsenute tunnistusega. Blackout tähendab eesti keeles elektrikatkestust, pimendust või infosulgu. Nimelt öeldi seda "Estonia" kaptenisillalt vähemalt 20 minutit enne seda aega, kui elekter laevalt tegelikult kadus. Tunnistajate sõnul kadus elekter laevalt alles mõned minutid enne täielikku uppumist Nad olid juba päästeparvedes või vees ja nägid uppuvat külilivajunud laeva tuledes. Ja ma tahaks näha mõnda komisjoniliiget, kes ütleb neile tunnistajatele, et "nad nägid virvatulusid" vms. Milles on selle ajavahe põhjus? Kas meeskond valetas teadlikult? Mina isiklikult seda versiooni ei usu ja kahtlustan, et sild tehti laeva ründajate poolt pimedaks samaaegselt leke tekitamisega...Eelkõige selleks, et kiirendada kaose teket ja varjata maailma eest sündmuste tegelikku arengut.

3. Vesi ei saanud laeva tungida ainult autodekilt, kuna tragöödia võtmetunnistaja vahimadrus Silver Linde (kes, kui ta juba tapetud pole, istub fabritseeritud narkokuriteo eest Soome vanglas) tunnistusest tuli selgelt välja, et kui teda saadeti plahvatusetaoliste helide tõttu sillalt autodekki uurima (NB! Sillas oleks pidanud olema otsepilt autodekile), mis seal toimub, siis talle tulid alumistel tekil juba vastu põgenevad inimesed, kes hakkasid põgenema ENNE laeva tugevasse kreeni minekut. See viitab üsna otseselt, et vesi pidi tungima laevale ka mujalt, sest autodekk polnud siis veel üle ujutatud. Aga ilmselt jättis Linde ka midagi rääkimata, kuna tema sündmuste kirjelduses on enne laeva kreeni vajumist üsna veider 10-minutiline ajaauk. See "mälulünk" võis teda päästa jagamast saatust kapten Pihti ja ülejäänud 7(/10) kadunud laevapere liikmega.

4. 8/11 laevahukust pääsenud laevapere liiget kadusid jäljetult mõned päevad pärast laevahukku. Need olid kapten Avo Piht, vanemmehaanik Lembit Leiger, laevaarst Viktor Bogdanov, navigaator-tüürimees Kaimar Kikas, mehaanik Agur Targama, tax free poe juhataja Tiina Müür ning varieteetantsijatest kaksikõed Hannely ja Hanka-Hannika Veide. Nende kadumine on fakt, mida on tõestanud nii paljud tunnistajad, videoreportaazhid (saksa kanalid RTL ja ZDF), telefonikõned omastele. (Eelnenud nimekirjale võib lisada veel samuti pääsemismiskahtlusega kadunud: diskor Tiit Meos, laevatööline Kalev Vahtras ja Ago Toming.) Kaalukaimaks tõendiks on pääsenute nimekirjad, kus need nimed algselt seisid (NB! Need nimekirjad saadi otse pääsenud inimeste suust. Uppunud inimesed oma nimesid öelda või üles kirjutada teatavasti ei saa.) See teema on kohati saanud Estonia-müsteeriumi juures isegi olulisemaks kui hukk ise. See on muidugi täiesti mõistetav, arvestades omaste hingevalu ja ärevat aastastepikkust ootamist. Lisaks sellele on antud intsidendi näol tegemist väga ilge poripritsmega nii demokraatliku Eesti, Rootsi kui Soome riigi ajalool. Kuidas saab niimoodi olla, et inimesed "kaovad ära"? Isegi esimene uurimiskomisjoni esimees A. Meister ei uskunud seda, enne kui faktid sundisid teda meelt muutma ja komisjoni esimehe kohalt lahkuma. Kui küsida, miks nad kadusid või kes selle organiseeris, siis vastus puudub. Aga on ju täiesti ilmne, et fakt iseenesest tõendab veelgi enam, et see laevahukk polnud õnnetus. Olnuks õnnetus, poleks ju midagi varjata. Vähemalt mitte niimoodi, et 8 inimest jääb jäljetult kadunuks, olulised tunnistajad surevad mõne aasta pärast tragöödiat või pannakse vangi.

5. Täielikult salastatud. Kadunud uurimismaterjalid, tuukrite videolindid, tunnistajate ütlused, tunnistajad ise... Rääkimata mitmetest tunnustatud teadlastest, komisjoniliikmetest (nii eestlastest kui rootslastest), poliitikutest, kes end uurimisest on taandanud või viisakalt meelt muutnud. Siinkohal ei saa mainimata jätta H.Levald'i artiklit 1996. aasta Sõnumilehes, kus ta väitis, et parvlaev ei saanud hukkuda üksnes tehnilistel põhjustel. Aasta hiljem oli tehnikadoktor juba teist meelt. Tema arutlustes on siiski väga palju tõde sees ja ka oluline tähelepanek puuduliku informatsiooni kohta laeva püsivuse kohta, mida kasutas laeva juhtkond (selles polnud üldse käsitletud vee sattumist autodekile), mis jäeti lõpparuandest välja, kuigi see oleks pidanud seal olema. Hiljem on sama mees ühes artiklis viisakalt möönnud, et oponentide "plahvatuseteoorial" ei saa olla tõepõhja all. Mis iseenesest on tore, et seda on mainitud, kuid väide on alusetu.
Kokkuvõttes tuleb nentida sama, nagu eelmise punkti juures: kui asju salastatakse ja varjatakse siis peab selles midagi illegaalset olema. Ja ma ei usu, et see oli ainult reisilaevadel toimunud Vene sõjavarustuse vedu, mida varjati (ehkki see võis olla ja tõenäoliselt ka oli hukuga seotud). Varjati ka seda, miks ja kuidas laev tegelikult hukkus.

Kõigist neist faktidest kõige olulisem vast siiski on sabotaazh. Üks põhilisi tüliõunu on ju kogu aeg olnud meeskonna "saamatus" laeva hukkumise juures ja samuti laeva kiire uppumine. On ilmselge, et laevaehituse õpetus ega mereohutuseeskirjad ei seleta ro-ro tüüpi parvlaev "Estonia" hukkumist sel tormisel septembriööl. Ei saagi seletada, sest laeva hukkumisele "aidati kaasa" ja nii professionaalselt, et meeskonnal polnud seal enam midagi teha. Kes sellest midagi teadis, pandi igavesti vaikima.

Lõpetuseks tahakski öelda, et vastukaaluks paljudele konspiroloogidele, tõeotsijatele, spekulantidele ja ka omastele, kes on korduvalt avaldanud soovi laeva ülestõstmiseks merepõhjast, arvan ma et see samm ei aita kedagi. Surnuid ei saa enam rääkima panna, erinevalt elavatest, kes käivad meie keskel, südamed valede võrgust juba halliks värvunud. Tõde on peidus samasuguste vaikima sunnitud või soostunud inimeste hulgas, nagu Eesti teenetemärgi omanik hr Simm. Kõige kurvem on see, et need valed ulatuvad kõige kõrgemale tasemele, mainida võiks siinkohal näiteks tollast Rootsi peaministrit, Carl Bildt'i. Viide:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/tulipunkt/article.php?id=9746407

Avage oma suud, avage oma südamed! Tõde tõuseb ja vale vajub.

Üht-teist sellest, mis seoseid olen leidnud matemaatikaülesannete või probleemide lihtsustamiseks. Suurem osa ideedest kuulub küll juba põhikooli aega, aga kuna varem pole tulnud pähe neid kusagil avaldada, siis loodan, et ka nüüd võib neist kellelegi abi olla.

Viete'i valemid täielikul kujul.

Selle seose leidsin millalgi 9. klassis, kui õpetati ruutvõrrandi lahendamist. Alguses, kui seda kasutasin ja ka õpetajalt selle kohta küsisin, ei soovitanud ta seda kasutada, kuid hiljem, kui juba rohkem matet olin õppinud, sain aru, et mul oli siiski õigus.
Koolis õpetatakse RV enamasti lahendama kahel moel: pika ja lohiseva valemiga ja Viete'i valemitega. Viimast meetodit aga kasutatakse ainult juhul, kui RV on ruutliikme kordajaga 1 (selle nimi oli vist "RV taandatud kujul") ja taandamata kujul kasutatakse siis seda lohisevat valemit. Tegelikult pole see lohisev valem üldse vajalik, ka taandamata kujul RV saab lahendada Viete'i valemitega, kuna õpikutes on nad antud lühendatud kujul.

Õigel kujul (mis sobib ka 1-st erineva ruutliikme kordajaga võrrandi jaoks), on valemid järgmised (RV: axruudus+bx+c=0)
Lahendid:
x1x2=c/a
x1+x2=-b/a
Niisiis on õpikuvariantides jäetud a-ga jagamine, kuna Viete'i valemeid kasutati ainult erijuhul a=1, tegelikult saab Viete'i valemeid kasutada mistahes RV lahendamiseks (kuigi mõnikord võib x1 ja x2 peast äraarvamine osutuda raskeks)

Täisarvu ruutude vahed

Järgnev seos võib paljudele juba tuntud olla ja see on ka üsna lihtsasti tuletatav. Kui vaadata täisarvude ruutude progressiooni 1 4 9 16 25 36 49 64 81 100 121 144 169 196 225 jne, siis pole raske märgata, et tegemist on jadaga, kus liikmete juurdekasvud kasvavad konstantselt 2 võrra (3, 5,7,9,11,13 jne) teisisõnu on jada juurdekasvudeks järjestikkused paaritud arvud. Niisiis võib väljendada seose, et kui täisarvu n ruut=n(ruudus), siis täisarvu n+1 ruut=n(ruudus)+2n+1, sarnaselt n-1 ruut=n(ruudus)-2n+1

Antud seost on võimalik ära kasutada, kui teil juhtumisi ei ole käepärast kalkulaatorit ja oleks vaja teada, palju on näiteks 599 ruudus. 600 ruut on ilmselt 360000 ja 599 ruut vastavalt eelnevale valemile=360000 - 2 x 600 +1= 358 801 . Ja täpselt nii palju see ongi. Kontrollige arvutiga järele, kui ei usu.

369 reegel

Järgnev on taas minu isiklik vaimusünnitis, ehkki on väga võimalik, et keegi on sarnase või paremagi meetodi välja mõelnud. Nimelt, kuidas genereerida (ja ka kontrollida) algarve. Ütlen kohe siinkohal ära, et minu meetodil ei ole mingit tõestust ja ise olen kontrollinud seda vaid algarvudega kuni tuhandeni. Seega on igasugune konstruktiivne kriitika teretulnud. Kuid ma siiski usun, et see on üks lihtsaim viis leida algarve ilma vastava arvutiprogrammita.

On ilmne, et kõik algarvud (v.a. 2 ja 5) lõppevad numbritega 1, 3, 7, 9. Pole küll nii ilmne, kuid samuti lihtsasti mõistetav, et mistahes algarvu (v.a. 3) ristsumma ei saa olla 3, 6 või 9. Teisisõnu saab algarvu ristsummaks olla vaid 1,2,4,5,7 või 8. (seda põhjusel, et kõik 369 ristsummadega arvud jaguvad 3-ga). Niisiis polegi midagi lihtsamat, kui panna paberile suvaline numbriterodu, mille viimane number oleks 1,3,7 või 9 ja ristsumma 1,2,4,5,7 või 8 ning tegemist on algarvuga :)

Siiski on hõiskamiseks veel vara. Nimelt ei kontrolli antud meetod jaguvust teiste, 5st suuremate algarvudega. Niisiis, on sellisel meetodil leitud "algarvude" seas ligi pooled hoopis 7,11, 13 või mõne suurema algarvu kordsed. Selleks, et saada kätte ainult algarvud, tuleb ka nendega jaguvust kontrollida. Kahjuks ei ole mul teadmisi teiste algarvude jaguvusega tunnustest, mida saaks teada ristsumma abil. Kui selliseid tunnuseid on, siis saaks antud "369" meetodit veelgi täiustada, kui aga mitte... siis tuleb ikkagi kalkulaatoriga läbi proovida jaguvus teiste algarvudega. NB! Kes ei tea, siis suvalise täisarvu n tegureid võib leida ainult kuni arvuni ruutjuur n. Seega, näiteks kõigi 6-kohaliste algarvude leidmiseks tuleb nende jaguvus läbi kontrollida algarvudega kuni 1000ni (neid on 168) Jõudu tööle! :)

Mõned hetked on erilised...

Ühel kargel kevadõhtul käisin jooksmas. Mets oli pärast vihma kuidagi eriti värske ja õhk täis värskeid lõhnu. Siin-seal oli näha talguliste täidetud prügikotte. See tõstis tuju ja energiat oli ülevoolavalt palju. Jookse kaua tahad, jalad kannavad kohale. Vahel kohtad sellistel päevadel metsloomi - oravat, jänest, rebast. Aga sel õhtul mitte. Olin juba Nõmme radadelt nii kaugele jooksnud, et tee oli täiesti võõraks muutunud, aga tunne oli ikka haruldaselt mõnus. Ühel suuremal metsateede ristmikul võtsin hoo maha ja seisatasin. Mõtlesin, kuhupoole edasi minna. Kuldsed ehakiired vilksatasid läbi okste. Tegin paar hingamisharjutust, hingasin rahunenult ja silmitsesin läbi okste loojuvat Päikest. Õhk oli piisavalt karge ja keha piisavalt kuum, et näha kuidas läbi jooksudresside tõusis õrn aurupilv, millel virvendusid needsamad kuldsed päiksekiired. Hetk, mil sa näed, millest tegelikult koosned ja milleks siin maailmas oled. See on taoline hetk, mida Brad Pitt ühes oma rollis ilmestas sõnadega: "...deep presence of life." Nende hetkede nimel tasub elada, neid hetki tasub oodata ja veelgi parem kui oskate neid ise luua.

...parimaid kevadmõtteid soovides