SüKu on väga hea idee täiesti vales asukohas
Millal saab Eestis alguse läänelik, terviklik ja kaasaegne linnaplaneerimine?
Et mitte postitust lootusetult pikaks ajaks, tehes selle lugejale vahest liiga ajakulukaks ja igavaks, üritan teema nii lühidalt kokku pigistada kui võimalik, et välja tuua olulised punktid seoses välja tulnud uue SüKu algatusega. Samuti sooviga välja tuua oluliselt paremaid alternatiive SüKu asukohaks.
Esiteks soovin ma välja tuua, et olen ise SüKu loomise idee selge toetaja ja nõustun igati nende argumentidega, mis toodi välja "500 kirjas" - vajadust raamatukogu laienduse järele ja Kunstimuuseumi "kodu" puudumine. Samas tuleb juurde märkida, et asukoha valik projekti teostamiseks on pehmelt öeldes ebaõnnestunud - tuues kõrvale võrdluseks Esplanadi pargi Helsinki südalinnas. Kas kellelgi tuleks mõte, ehitada see Helsinki üks kauneid teetähiseid täis klaashoonet? Siiamaani pole seda juhtunud, kuigi Helsinkis ehitatakse iga-aastaselt väga uhkeid hooneid üle terve metropoli - ja eeldatavasti ei tule ka. Probleem, et Barclay parki pole korralikult välja arendatud ja loodud visuaalset silda Toomemäe ja Emajõe vahele, on samuti kehva linnaplaneerimise näide ja ilmselgelt ei lahenda seda probleemi pargi likvideerimine või täis ehitamine.
Konkreetset asukohta valides tulebki seetõttu kohe silmade ette terve hulk puudusi seoses plaaniga ehitada niigi väikeste rohealadega Tartu linna (mis siiski paistab Eestis silma ühe suurema "rohelise" linnana) ühte viimastesse kesklinna "vabasse auku" taaskord üks suur klaasist (ja betoonist) hoone. Mitte, et meil juba ei ole ehitatud ERM, Kvartal, Tasku keskus, uus Kaubamaja (mis valdavalt on päris kenad - aga neid on siin juba väikse Tartu kohta selgelt liiga palju kobaras). Kusjuures - nagu ma ka allpool välja toon, on hulgaliselt vabu asukohti Tartus sellise hoone ehitamiseks olemas mitmel pool. On vahest märgiline lisada, et info projektist jõudis minuni ühtaegu nii meediaartiklite vahendusel, kui "looduskaitse avangardi" vahendussel Facebookis - kuivõrd Eestis on siiski veel arvestatav kogukond inimesi, kes hoolivad parkidest, metsadest, mõnusast linnakeskkonnast ja rohealadest.
Teine ja hoopis märgilisem probleem SüKu ideega - isegi kui konkreetset projekti pole veel valitud - on täielik mõttelaiskus ja silmnähtav kitš / stamplahendus / idaeuroopalik lähenemine - millest puudub varasemale ajaloole iseloomulik (juugend, art deco, klassitsistlik ülikooli peahoone jne) julgus, visioon, ruumiliselt, linnageograafiliselt ja visuaalselt meeldiv lahendus. Mida me näeme korduva mustrina kaasaja linnaplaneerimises on piltlikult väljendudes: 1) seni hoonestamata ala (park, roheala, vabaõhu ala) 2) projekteerida täis 3) kopp maasse 4) poole aasta pärast on roheala asendatud klaasist, metallist ja kivist kuubikuga. Kas me soovime sellist Eestit tulevastele põlvedele pärandada?
Kolmandaks tooksin välja vähemalt 4 alternatiivset asukohta, mis sobituksid Tartusse oluliselt paremini, rikastaksid linnaruumi, oleksid kindlasti kallimad ehitada (ja parem ongi - millal me ükskord saame aru, et oleme liiga vaesed, et ehitada neid odavaid, ühetaolisi ja ebakvaliteetseid asju?) . Lõpus toon aga kurva näite kunagiselt lapsepõlve kodutänavalt, mille roheala sisuliselt rikuti ära just säärase idaeuroopaliku odava lahendusega.
Alternatiiv 1: Ehitada SüKu Emajõe ja Anne Kanali vahelisele alale
Alternatiiv 2: Ehitada SüKu jõe teisele kaldale
Kui eesmärk ehitada otse südalinna on tõepoolest niivõrd oluline, leidub isegi südalinna alal paremaid asukohti (kahjuks ka rohealade arvelt), mis ei ole linnakeskkonnnana niivõrd "käidavad" ja olulised - ja kus SüKu keskust saaks ka jõekeskkonnaga sobitada.
> alal ei ole olulist rakendust tänases linnaruumis, samas looduslikult kena keskkond
> kõrval on juba olemasolev vana "Atlantise" parkla, mida saaks kasutada ka SüKu sissesõidu lahenduste jaoks
> asukoht on südalinnas, hea ligipääsetavuse ja transpordiühendustega
Alternatiiv 3: Ehitada SüKu sillana üle Vallikraavi tänava, sisuliselt Vallikraavi tänava sisse
> kas Te olete ka mõelnud mööda Vallikraavi tänavat tulles (või neist mõnusatest TÜ raamatukogu treppidest alla ronides) - kui äge oleks tegelikult sild otse Tiigi tänava otsast otse Toome nõlvale? Mina küll olen. Mõistagi sellist silda otseselt keegi ehitama ei hakka, kuivõrd säärane praktiline vajadus silla järele puudub, küll aga on seal täpselt parajalt palju vaba ruumi ühe SüKu ehitamiseks - kust oleks pääs nii Toomele kui ka TÜ raamatukogu poole
> ja mis hea vaade!
Alternatiiv 4: osta ära ja renoveerida mõni arvukatest väga hea asukohaga Tartu seisvatest hoonetest
Näide 1: hiiglasliku krundiga Kalevi 24 TÜ Üliõpilasmaja, kus praegu toimuvad ilmselt vaid tudengiüritused (mis saaks ka mujale kolida)
Näide 2: legendaarne Thalia kino Aleksandri tänava nurgal, mis tegutses täpselt nii kaua, et sain seal isegi ühe korra filmi vaatamas käia. Seegi põnev hoone võiks renoveerides (ja laiendades) väga head rakendust leida munitsipaalkätes.
Näiteid leiaks kahtlemata veel, kuid toon siia lõppu hoopis vähem positiivse näite enda kodutänavalt.
Pargi tänav oli kunagi "Tartu ilusaimaks" tänavaks ristitud ajalooline munakivisillutisega roheline oaas kesklinnas. Sõjaaegse pommitamise tulemusel oli osa tänavast jäänud hoonetest tühjaks, millest kujunes loomulik park ja roheala, mis lõi koos vana tänavaga haruldase miljöö. Selmet säärast haruldast keskkonda hävitada, täiedeti (ajaloolist hoonete välisilmet muide üldse arvestamata - kuidas Muinsuskaitse selle läbi lasi) kogu roheala kaasaegsete tornikestega, mis ajaloolist miljööd sugugi ei säilitanud.
No comments:
Post a Comment