2016. aastal Tartu linnavalitsusele esitatud ettepanek:

tihedam linnaliinivõrk kümne bussiliiniga ja ligikaudse aastase liinimahuga 3,8 miljonit km

Seoses sellega, et värskes valimisdebatis osutus nõrgas seisus olev Tartu ühistranspordiskeem ja korraldus korduvalt mainitud valupunktiks, siis jagan selle debati arenduseks käesoleva postituses lahendust, mille esitasin juba 2016.aasta kevadel Tartu linnavalitsusele. Tuleb nentida, et toona toimus esitatud skeemi teemal transpordiosakonnas lühike arutelu, mille tulemusel sai skeemi sisse viidud ka mõned parandused ja siin esitatud skeem erineb sellega seoses 2016.aasta skeemist.

Sisukord:

>  Süsteemi eelised ja põhialused (1-5)
>  Pakutava liinivõrgu graafiline skeem (6)
>  Liinide marsruudikirjeldused tänavate järgi



Väljapakutava skeemi olulised eelised ja põhialused:


1) ühendusskeem on kahetasandiline:

• süsteemis on 4 kiiret liini, mis langevad ca 75% ulatuses kokku ajalooliste liinidega (1, 3 ja 4). Need bussiliinid tagavad kiire ühenduse põhimagistraalidel läbi linna ja neid on kõige efektiivsem opereerida suurte bussidega (ca 50-70 reisijat). Antud skeemil on need (nn suured liinid) tähistatud numbritega: 1,3,4,5. Nendel bussidel on ka kõige tihedam graafik ja kandev osa transpordisüsteemis. Need liinid liiguvad päevasel ajal keskmise tihedusega 6 korda tunnis, s.t. väljumist iga 10 minuti tagant, mis on oluliselt parem ühendus praegusest.

• süsteemis on 6 kõrvalliini, mis tekitavad liinivõrgu terviklikkuse, mille tulemusel katab võrk ühtlaselt kõik suuremad linnajaod; nende eesmärgiks on vähendada maksimaalselt "halle" alasid, kus praegu bussiühendus üldse puudub, samal ajal on nad planeeritud selliseid marsruute pidi, mis tagaksid maksimaalselt mugavad ja otsemad ühendused eri liinide ja linnaosade vahel kõige väiksemate kuludega. Need liinid kannavad numbreid: 2, 6, 7, 8, 9 ja 10, liinide graafikusagedus jääb 3-4 väljumise juurde tunnis. Nende koostamisel on eraldi arvestatud nii liini sisemise loogika, ümberistumisvõimaluste, inimeste liikumismarsruutide kui ka liiklusoludega.

2)  Loodud süsteemi eelisteks olemasoleva süsteemi ees on (8 tk):

• ligikaudselt sama liinikilomeetrite aastane kogusumma, mis on praeguses süsteemis, aga palju laiem ja paremini planeeritud liinivõrk
• oluliselt tihedamad ühendused 
• kuuel kõrvalliinil saavad opereerida ca 20-30 kohalised bussid, mis säästavad tulevikus nii linna keskkonda kui ka rahakotti. Praeguses süsteemis puudub liinide diferentseerimine eri kategooriatesse, mis on transpordisüsteemi üks suuri eeliseid.
•  ära on kaotatud nn "hallid alad", kus praegu bussid üldse ei sõida (nt suur osa Räni linnaosast, suur osa Karlovat, ülejõe linnaosa jt)
• kõigist linnaosadest on maksimaalselt ühe ümberistumisega võimalik kiiresti kesklinna pääseda
• liinid on jagatud eri tänavate vahel, et vähendada liinide "tropistumist", vähendada liigset liikluskoormust, laiendada ÜT kasutuspiirkonda, lühendada liinimarsruute ja teha liikumine mugavamaks bussijuhile
• kõik linnaosad on ühendatud kõigi linnaosadega otseteel (s.t. ei pea sõitma läbi kesklinna); ainuke erand on Tähtvere ja Veeriku, kus tuleb võtta mõnesajameetrine jalutuskäik naaberliinini, kuna Tartus ei ole piisavalt mitmetasandilisi raudteeületusi ja seetõttu pole mõttekas bussiliine üle suuremate raudteeülesõitude võimalusel mitte planeerida (just Tallinna suunal sõitvate rongide osas)

• liinid on planeeritud selliselt, et vasakpöörded on kõigil võimalikel juhtudel (ca 95%) jäetud ainult fooriga reguleeritud ristmikele, ringristmikele (või mõnel üksikul juhul vasakpöörded peateelt mahakeeramisel), mis muudab liinid sujuvamaks

3)  Ainus suurem investeering (mõnikümmend tuhat eurot) uue süsteemi rakendamisel on linnaruumis mõnede uute bussipeatuspostide ülespanek. See kulu on marginaalne võrreldes kasuga, mida linn ja linnakodanikud uuest süsteemist võidavad. Kasu tuleb nii suuremast reisijate arvust, palju tihedamatest graafikutest, ühtlasest liinivõrgust, väiksematest bussidest kõrvalliinidel. See kokku annab ka väga suure majandusliku kokkuhoiu nii linnale kui linnaelanikule.


4) Väljapakutava bussiliiklusskeemi koostamisel on arvesse võetud 2010.a. Saksa ülikooli tudengite poolt tehtud bussiliinide uuringu järeldusi. Need järeldused on osaliselt olnud skeemi koostamise algpõhjaks.


5) Liinimahud:

Kuigi siin tabelis tuleb aastaseks liinikilomeetrite summaks ca 3,8 mln km, tuleb tõenäoliselt tegelik maht siiski mõni protsent erinev. Esiteks on liinide mõõtmisel kasutatud lihtsat GoogleMapsi käsitsimõõtmisvahendit, mille tõttu mõõtmisviga on kuni 5%, samuti pole arvesse võetud depoosõite, mis paar protsenti võivad tulemust suurendada. Täiendavalt lisanduvad ka a-liini pikendused osadel liinidel (4,7,8,9,10), kuid samas tuleb märkida, et nende osakaal on liinides väike, kuna nn a-ringid on siiski mõeldud ainult mõneks väljumiseks hommikustel ja õhtustel aegadel, mis kogu aasta liinimahtu mõjutavad ainult paar protsenti.

6) Liiniskeemi graafiline väljendus (vabandan siinkohal lihtsakoelise vormistuse pärast):

Liinide üldkirjeldused:

1:  Kaunase pst.-Jaama-Sõpruse pst. - Sõpruse sild– Turu– Riia  – Lõunakeskus- FI – Riia – Turu -
Sõpruse sild - Kalda tee - Kaunase pst


2:  ERM - Muuseumi tee - Narva mnt --Vabaduse pst. - Turu - Ropka tee – Tähe - Aardla -Võru - Ringtee - Roopa - Kopli - Kraavi  - Roopa - Aardla- Soinaste - Riia - Narva mnt - Roosi - ERM


3: Mõisavahe - Nõlvaku - Kaunase pst - Kalda tee - Sõpruse sild - Turu - Vabaduse pst - Kroonuaia - Kreutzwaldi -  Laulupeo pst - Tuglase - Vaksali - Raudteejaam - Tiigi - Pepleri - Võru - Riia - Vabaduse sild - Fortuuna - Kalda tee - Mõisavahe


4:  Puiestee - Narva mnt – Riia tn– Võru – Jalaka – Ringtee -Tähe – Sepa – Jalaka – Aardla –
Võru – Riia -Narva mnt – Vahi – Nurme - Puiestee


5:  Raudteejaam - Vaksali - Riia tn  - N. Lunini  - Viljandi mnt – Ringtee –
Lõunakeskus – FI - Aardla - Tähe - Teguri – Turu – Salemi kirik – Kalevi - Riia tn - Pepleri - J.Tõnissoni - Raudteejaam


6:  Tähe - Akadeemia  - Tiigi - Kastani - Riia - Filosoofi - Võru - Kabeli - Kesk kaar - Puusepa – Veeriku- Ravila – Soinaste -Tamme pst – Raudtee  Aardla - Ülenurme -  Aianduse – Sepa - Vasara - Tähe - Tehase – Raua - Vaba - Tähe


7:  Jaama - Vabaduse pst – Kroonuaia – Kreutzwaldi - Hiie – Vaksali -  Fr.Tuglase - Herne – Vabaduse pst - Pikk -Fortuuna - Kalda tee - Anne - Kadaka - Lehe - Oksa - Põhja pst - Jaama


8:  Raatuse - Puiestee - Liiva - Kalmistu - Nurme – Vahi - Mõisa-allee - Mõisapuiestee -
Vahi tee – Kummeli - Põllu - Puiestee – Ujula - Sauna - Vabaduse pst – Riia - Vaksali - Raudteejaam - J.Hurda - Taara pst  – Näituse – Veski - J.Liivi - Vallikraavi - Ülikooli - Riia  - Raatuse


9:  Akadeemia – Tiigi - Vaksali - Raudteejaam - Kuperjanovi - Pepleri - Väike-Tähe – Tähe – Tehase - Raua – Sõbra - Siili - Rebase - Turu - Sõpruse sild - Sõpruse pst  – Jaama - Nõlvaku ring  – Jaama – Puiestee -  Raatuse - Narva mnt - Riia - Akadeemia


10:   Rõõmu tee - Jaama - Sõpruse pst – Sõpruse sild – Kalevi – Tehase – Kesk tn  – Vaba – Kastani – Riia - Raudtee - Elva - Tamme staadion -  Kesk-kaar - Tamme gümnaasium -  Suur kaar - Raudtee - Aardla - Savi - Raja - Sanatooriumi - Viljandi mnt - Ravila - Puusepa - Riia - Kalevi - Aida - Väike-Turu - Turu -Vabaduse sild - Fortuuna - Pikk  - Paju - Jaama - Rõõmu tee