Kuuldused olematust Eesti hüdroenergia potensiaalist on ennatlikud

Kaldasaksast, Linnamäest ja Paldiskist

Viimastel nädalatel on uudistest ja aruteludest kõrge  elektrienergiahinna teemal jäänud pinnale majandusanalüütikute väide, nagu ei oleks Eestis üldse arvestatavat kasutatavat hüdropotentsiaali ja n-ö kättesaadavat hüdroenergiat, mis on üks põhjuseid kallile elektrienergiale Eestis. Tegelikkuses ei vasta viimane väide tõele, kuna hüdropotentsiaal on olemas ja suures osas on see Eestis kasutamata. Juttu tuleb alljärgnevas lühiartiklis nii Paldiskisse planeeritavast hüdropumplast, kui kasutamata hüdropotensiaalist Ida-Virumaal.

Ehkki kõige suurema hüdroenergia allikaks on Eestis vaieldamatult Narva jõgi,  mille hüdropotentsiaal 1920.a Tartu rahu piiride järgi peaks kuuluima täielikult Eestile ja isegi Narva jõe piirijõena käsitlemisel peaks rahvusvahelise õiguse järgi Eestile kuuluma vähemalt 50% jõe hüdroenergiast. Artikli alt leiab viited nii 125 MW võimsusega hüdroelektriajaama kohta kui ka Tartu rahu tähtsusele rahvusvahelistes suhetes ja selle jätkuvale kehtivusele. Kuid piirdudes üksnes Narva jõega, unustatakse ära, et Eestis on veel kasutamata hüdropotentsiaali - kusjuures kasutada saaks neid nii kalavarusid kui kudemisalasid säästes. Selle argumendiga tammide lammutamine, mida Eestis samuti harrastatakse, on tegelikult kriminaalselt majandust hävitav tegevus, mille eesmärk ei olegi muu, kui säästlikku energiatootmise hävitamine, mida hea kujutlusvõime juures võib pidada nn inimkonna vähendamise projekti ühe väikse osana (sellest on Peeter Koppel kaudselt juttu teinud Vabadused.ee podcastis). Kalade kudemisalasid on võimalik elus hoida, nii tammide juures  geniaalse Tesla klapi lahenduse kui ka klassikaliste kalatreppide kasutamise teel. Soov tamme lammutada on tegelikkuses lihtsalt äärmuslik majanduslik kinnisidee ja varjatud soov vähendada Eestis elektritootmist.

Üks äärmuslikumaid näiteid nn ludiitide liikumistes kaasaegses Eestis on Linnamäe paisu saaga. Uhke ajalooline tamm, mis annab märkimisväärset hüdroenergiat, taastati 2002.aasta Rohelise rahvaalgatuse toel, kuid tänapäevased masinapurustajad soovivad välja kujunenud ökosüsteemiga olulist energiarajatist hävitada segastel asjaoludel, selle asemel, et keskenduda looduskeskkona parandamisele Eestis, ehitada kalatreppe või muid kaasaegseid lahendusi.

https://et.wikipedia.org/wiki/Linnam%C3%A4e_h%C3%BCdroelektrijaam

Eraldi märkimist väärib Udria oja org (legendaarse Udria dessandi maabumiskoha lähedal) põhjarannikul, kus ei ole küll märkimisväärset vooluhulka, et toota suurt hulka elektrit aastaringselt. Küll oleks võimalik orgu põhjarannikul kasutada korraliku energiasalvestina - ilma suuremate raskusteta saaks Kaldasaksa pargi kõrvale rajada veehoidla loodusliku kõrguspotentsiaaliga 15 meetrit. Veehoidlat saaks kasutada juhitava energiasalvestina, mille energiapotentsiaal on kergelt arvutatav klassikalise potentsiaalse energia valemiga Ep = mgh. Eeldusel, et praktiline  veehoidla pindala oleks  (oru mõõtmete järgi) ca 300m x 50 m = 1,5 ha Korrutades selle keskmise hoidla sügavusega 10 meetrit, saame kasutatava vee massiks ca 150 000 tonni. Ligikaudse potentsiaalse  energia tuletamiseks saame potentsiaalse energia valemist teada, et 15 meetrise veesamba energiat sekundis tonni kaupa välja lastes, saame kasutatavaks energiaks 1000kg x 9,8 x 15m=150 kJ ehk 150 kW hetkvõimsust. Sellist võimsust suudaks jaam anda järjest vähemalt 30 tundi, samas võiks reservjaam anda välja ka kuni 1,5 MW võimsust, kui kasutada seda järjest 3 tundi.

Udria org

Strateegilises piirkonnas asub muuhulgas ka Sillamäe linn, kus lisaks ajaloolisele arhitektuuriväärtusele asub ka kaks paisjärve, mille energiapotentsiaal kokku on piisav suure osa Sillamäe energiavajaduse katmiseks. Ka seal ei toodeta minu teada tänase päevani hüdroenergiat, kuigi väikeste jaamade rajamine olemasolevatele paisjärvedele ei tundu olevat ülemäära suur ettevõtmine.

Hoopis huvitavam on Paldiskisse planeeritav hüdropumpla projekt, millel oleks märgatav mõju kogu Eesti energiasüsteemile ja tasakaalustaks märgatavalt tuule- ja päikseenergia tootmisest tekkivaid kõikumisi. Esialgse plaani järgi peaks pumpla valmima 2029.aastal ja selle plaanitav võimsus on 500 megavatti. Blogiautor ootab huviga Paldiski pumpla valmimist, mis oleks täielik gamechanger Eesti energiahindade kujundamisel. Loodetavasti ei jõua ludiidid ja muud võimalikud vaenulikud bürokraadid Paldiski projekti saboteerimiseni ja hüdrosalvestit asutakse reaalselt lähiaastatel ehitama.

Paldiski projekti veebileht: https://energiasalv.ee/paldiski-vesisalvesti/

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

> Narva jaam: https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_h%C3%BCdroelektrijaam

> Tartu rahu: https://www.err.ee/1030744/enn-tupp-tartu-rahuleping-kui-viimne-revideeritav-reliikvia