Kuuldused olematust Eesti hüdroenergia potensiaalist on ennatlikud

Kaldasaksast, Linnamäest ja Paldiskist

Viimastel nädalatel on uudistest ja aruteludest kõrge  elektrienergiahinna teemal jäänud pinnale majandusanalüütikute väide, nagu ei oleks Eestis üldse arvestatavat kasutatavat hüdropotentsiaali ja n-ö kättesaadavat hüdroenergiat, mis on üks põhjuseid kallile elektrienergiale Eestis. Tegelikkuses ei vasta viimane väide tõele, kuna hüdropotentsiaal on olemas ja suures osas on see Eestis kasutamata. Juttu tuleb alljärgnevas lühiartiklis nii Paldiskisse planeeritavast hüdropumplast, kui kasutamata hüdropotensiaalist Ida-Virumaal.

Ehkki kõige suurema hüdroenergia allikaks on Eestis vaieldamatult Narva jõgi,  mille hüdropotentsiaal 1920.a Tartu rahu piiride järgi peaks kuuluima täielikult Eestile ja isegi Narva jõe piirijõena käsitlemisel peaks rahvusvahelise õiguse järgi Eestile kuuluma vähemalt 50% jõe hüdroenergiast. Artikli alt leiab viited nii 125 MW võimsusega hüdroelektriajaama kohta kui ka Tartu rahu tähtsusele rahvusvahelistes suhetes ja selle jätkuvale kehtivusele. Kuid piirdudes üksnes Narva jõega, unustatakse ära, et Eestis on veel kasutamata hüdropotentsiaali - kusjuures kasutada saaks neid nii kalavarusid kui kudemisalasid säästes. Selle argumendiga tammide lammutamine, mida Eestis samuti harrastatakse, on tegelikult kriminaalselt majandust hävitav tegevus, mille eesmärk ei olegi muu, kui säästlikku energiatootmise hävitamine, mida hea kujutlusvõime juures võib pidada nn inimkonna vähendamise projekti ühe väikse osana (sellest on Peeter Koppel kaudselt juttu teinud Vabadused.ee podcastis). Kalade kudemisalasid on võimalik elus hoida, nii tammide juures  geniaalse Tesla klapi lahenduse kui ka klassikaliste kalatreppide kasutamise teel. Soov tamme lammutada on tegelikkuses lihtsalt äärmuslik majanduslik kinnisidee ja varjatud soov vähendada Eestis elektritootmist.

Üks äärmuslikumaid näiteid nn ludiitide liikumistes kaasaegses Eestis on Linnamäe paisu saaga. Uhke ajalooline tamm, mis annab märkimisväärset hüdroenergiat, taastati 2002.aasta Rohelise rahvaalgatuse toel, kuid tänapäevased masinapurustajad soovivad välja kujunenud ökosüsteemiga olulist energiarajatist hävitada segastel asjaoludel, selle asemel, et keskenduda looduskeskkona parandamisele Eestis, ehitada kalatreppe või muid kaasaegseid lahendusi.

https://et.wikipedia.org/wiki/Linnam%C3%A4e_h%C3%BCdroelektrijaam

Eraldi märkimist väärib Udria oja org (legendaarse Udria dessandi maabumiskoha lähedal) põhjarannikul, kus ei ole küll märkimisväärset vooluhulka, et toota suurt hulka elektrit aastaringselt. Küll oleks võimalik orgu põhjarannikul kasutada korraliku energiasalvestina - ilma suuremate raskusteta saaks Kaldasaksa pargi kõrvale rajada veehoidla loodusliku kõrguspotentsiaaliga 15 meetrit. Veehoidlat saaks kasutada juhitava energiasalvestina, mille energiapotentsiaal on kergelt arvutatav klassikalise potentsiaalse energia valemiga Ep = mgh. Eeldusel, et praktiline  veehoidla pindala oleks  (oru mõõtmete järgi) ca 300m x 50 m = 1,5 ha Korrutades selle keskmise hoidla sügavusega 10 meetrit, saame kasutatava vee massiks ca 150 000 tonni. Ligikaudse potentsiaalse  energia tuletamiseks saame potentsiaalse energia valemist teada, et 15 meetrise veesamba energiat sekundis tonni kaupa välja lastes, saame kasutatavaks energiaks 1000kg x 9,8 x 15m=150 kJ ehk 150 kW hetkvõimsust. Sellist võimsust suudaks jaam anda järjest vähemalt 30 tundi, samas võiks reservjaam anda välja ka kuni 1,5 MW võimsust, kui kasutada seda järjest 3 tundi.

Udria org

Strateegilises piirkonnas asub muuhulgas ka Sillamäe linn, kus lisaks ajaloolisele arhitektuuriväärtusele asub ka kaks paisjärve, mille energiapotentsiaal kokku on piisav suure osa Sillamäe energiavajaduse katmiseks. Ka seal ei toodeta minu teada tänase päevani hüdroenergiat, kuigi väikeste jaamade rajamine olemasolevatele paisjärvedele ei tundu olevat ülemäära suur ettevõtmine.

Hoopis huvitavam on Paldiskisse planeeritav hüdropumpla projekt, millel oleks märgatav mõju kogu Eesti energiasüsteemile ja tasakaalustaks märgatavalt tuule- ja päikseenergia tootmisest tekkivaid kõikumisi. Esialgse plaani järgi peaks pumpla valmima 2029.aastal ja selle plaanitav võimsus on 500 megavatti. Blogiautor ootab huviga Paldiski pumpla valmimist, mis oleks täielik gamechanger Eesti energiahindade kujundamisel. Loodetavasti ei jõua ludiidid ja muud võimalikud vaenulikud bürokraadid Paldiski projekti saboteerimiseni ja hüdrosalvestit asutakse reaalselt lähiaastatel ehitama.

Paldiski projekti veebileht: https://energiasalv.ee/paldiski-vesisalvesti/

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

> Narva jaam: https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_h%C3%BCdroelektrijaam

> Tartu rahu: https://www.err.ee/1030744/enn-tupp-tartu-rahuleping-kui-viimne-revideeritav-reliikvia

 Tõrva ajaloolise kõrtsihoone ümberehituse plaan on tuttava mõttelaiskuse mustriga

Eskiiskavand "kasvuhoonelisanditega" kõrtsihoonest

Vaade Mulgimaa ühele originaalsemale kõrtsihoonele lõunast

                                

Vaadates arenguid Tõrva kõrtsihoone ümberehituse plaanide teemal, võtab küll kukalt kratsima. Ühelt poolt on toimuv hämmingut tekitav - teisalt ei ole ka (parafraseerides üht hiljutist arvamusartiklit Postimehes). Sarnasused "Estonia" teatriga on ilmselged - selle asemel, et võtta korralikult käsile mõni lootusetuses seisus Nõuka-aegne arhitektuuriobjekt, kus on ruumi nii vabalt möllata-arendada, kui kunstnikuhing ihkab (Tallinna puhul eelkõige Linnahall, aga ka teisi heades asukohtades kinnisvaraobjekte), valitakse keskpäraseks katsetamiseks aga kõige ajaloolisemad hooned, millel on asendamatu arhitektuuriline ja kultuuriajalooline väärtus. Tõrva puhul olen allpool toonud välja vähemalt 3 hoonet, kus teatri arendamine kordades lihtsam oleks, kuna tegu pole arhitektuurpärlitega, mille vastu peaks huvi tundma Muinsuskaitseamet. Kui "Estonia" teatri puhul on amet vähemalt sekkunud, siis Tõrva kõrtsihoone kavandi puhul paistab asi siiani liikuvat hämaraid teid pidi, nii et isegi pole keegi seni midagi iitsatanud ajaloolise muinsuspärandi rikkumise plaani kohta. Rääkimata sellest, et puudunud on igasugune avalik arutelu ja laiem debatt sobivateks teatri asukohtadeks. Käesolevas postituses toongi välja vähemalt mõned võimalikud ja palju sobivamad asukohad teatri-konverentsikeskuse jaoks.

Õnneks on kohalikud aktivistid siiski teinud nii palju, et on juba koostatud rahvaalgatus allkirjade kogumiseks sümboolse kõrtsihoone "ümber disainimise" vastu:

https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1250-s%C3%A4ilitame-t%C3%B5rva-k%C3%B5rtsihoone-ajaloolise-v%C3%A4limusefbclid=IwY2xjawGdz_dleHRuA2FlbQIxMAABHQGVHft2r5jfP9p_9ZZBTU5MnFfvvGIHy7uYMDCzrprTBHjsVlZ3GfB-SQ_aem_PKyvQ7jr3UeVYniDbVYN9A

Tõrva valla puhul torkab eriti silma kaks probleemi, mis on tuttav ka varasematest projektidest (nt Mulgi elamuskeskus), kus ideed on suurejoonelised ja lennukad, teostus tuleb aga keskpärane ja pealegi ei jagu projekti alal hoidmiseks (jooksvad kulud) vahendeid, kuna näiteks piletitulu pole piisav. Lõpuks jäävad sellised poolikud projektid valla kanda, mille eelarve selliseid seiklusi kaua ei kannata. See kõik kõneleb nõrgast planeerimisest ja läbimõtlemata äriplaanist. Väga palju algabki edukate projektide puhul korralikust arhitektuurilahendusest, kus on läbi mõeldud kogu projekti terviklik toimimine:

1) ajalooline pärand

2) piisavalt ruumikas krunt

3) kinnistu võimalikud rakendused

4) vaated akendest (hoonest välja) ja vaated hoonele

5) parkimine ja seonduvad küsimused

6) hoonestuse võimalused ümberehituseks

Järgnevalt vähemalt 5 potentsiaaliga hoonet, mis seni Tõrvas sisuliselt kasutult seisavad ja hea äriplaani ja korraliku arhitekti vedamisel kordades paremaid rakendusi ning ärilist potentsiaali. Mitmed neist on ka looduslikult paremates kohtades, kui Tõrva kõrtsihoone, mille funktsioon ilmselgelt ei ole teater või meelelahutuskeskus (otse suure magistraali kõrval), vaid eelkõige kauplemiskoht või söögiasutus, nagu ta on ajalooliselt olnud.

Alternatiiv nr 1:

Kuigi vald pole seni suutnud isegi Tõrva kesklinna ühte ajaloolist tänavat - Veski tänavat  - korda teha, asub selle ääres suure potentsiaaliga uhke kinnisvaraobjekt, vaatega otse veskijärvele ja kahelt poolt Õhne jõele. Nõukogude perioodil kergetööstushoonena kasutusel olnud sisuliselt 3-kordse hoone kasutusvõimalused on väga avarad ja muudaksid oluliselt kaasaegsemaks linnailmet

Alternatiiv nr 2:

Vana KEKi peakontori hoone seisab otse Valga maantee ääres aastakümneid tühjana, kuigi oleks võimalik renoveerida sellisel kujul, et rentida osa ruume ettevõtetele kontoriteks (kindlasti odavam, kui rentida pinda Tallinnas või Pärnus), samuti mahuks hoonesse plaanitav meelelahutuskeskus, teater või vaba-ajakeskus. Tegu võiks olla äriliselt kasumliku kinnisvaraga, mis eeldab keskpärast investeeringut.

Alternatiiv nr 3

Vanas Pokardi koolihoones ei toimu juba aastaid midagi, ehkki tegu on suure kinnisvaraobjektiga, mille katusele on isegi päikesepaneelid paigutatud. Hea äriplaani puhul toimiks see isegi konverentsikeskuse või teatrina. Ümberehitamise eelduseks on siiski oluliselt suurem investeering, kui alternatiivide 1 ja 2 puhul, plussiks on see, et ruumipuudust objektil ei ole.

Alternatiiv nr 4 

Endise piimakombinaadi kompleks, kommentaarid on üleliigsed, kunagine suur piimatööstus seisab sisuliselt 30 aastat ilma erilise rakenduseta, välisel vaatlusel sarnaneb tondilossiga. Kuigi territooriumil tegutseb mingisugune remonditöökoda, on sisuliselt kesklinnas asuv kompleks täiesti kasutusest väljas.

Alternatiiv nr 5 

Otse Helme ordulinnuse kõrval asub väiksem kõrtsihoone/sepikoda, mis aastaid on tühjana seisnud. Kuna hoonel ei ole nii suurt  arhitektuurilist unikaalsust, kui kesklinnas asuval kõrtsihoonel, on ilmselt võimalikud ka Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud ümberehitused. Samuti vajaks hoone juurde parkimisala ja ilmselt päris korralikku investeeringut. Tema suureks eeliseks on asukoht otse turismiobjekti kõrval, mis tooks ka külastajaid.