Tartu linnaliinivõrgu sõidukulusid saaks märgatavalt säästa liine ratsionaliseerides.

Liini 7 ja 8 näide

Kuigi mõne aasta eest teostati Tartus suhteliselt edumeelselt liinivõrgu uuendamine, millega muudeti linnaliinivõrku palju mugavamaks ja efektiivsemaks, sisaldub selles jätkuvalt olulist raiskamist ja puudusi, eriti nendes mis on seotud äärelinnaosade ühendustes kesklinnaga.

Nagu olen ka aastaid varem välja toonud, on parimaks lahenduseks äärelinnade ühendamiseks Tartu suuruses linnas liinide eri kategooriasse jagamisel. Kuigi liinivõrk on uues mudelis suhteliselt mõnusalt hajutatud, siis sellegipoolest on teatud liinid jätkuvalt ülihõreda graafiku ja hiiglaslike marsruutidega pikaks venitatud - nii et nende kasutamine on reaalsuses väga ebapraktiline.

Ideaalseks näiteks siin on liin  nr 8, mille ülipikaks venitamisel (sh graafikutihedus ca 1-2 bussi tunnis) praktiliselt mingit eesmärki pole. Kvissentali ühenduse saab väga edukalt  katta nr 7 liiniga, millega võimaldatakse täna kiire ühendus kesklinnast ERMi. Mugavuse huvides võib liini ka Kvissentalist uuesti ERMi kaudu tagasi tuua, et minimeerida muuseumisse sõitjate reisiaega.

Mida sellise muutusega saavutame? Liin nr 8 muutub vähemalt 2 korda lühemaks ja praeguse kesklinna asemel võib Roopa asumi nr 8 liini  abil hoopis ühendada hoopis raudteejaama ja Veerikuga (mis on hetkel täiesti puudu). Nende nr 7 ja 8 liini manöövriga saavutaksime:

1) Tartu linnaliinide kogu küttekulu olulise vähenemise (sh suured Riia mäe ja Narvamäe tõusud praeguse nr 8 marsruudiga võrreldes jäävad ära)

2) Nr 8 liini tihenemise (praeguse 1-2 korra asemel tunnis vähemalt 3-4x tunnis)

3) Ümberistumisega Maarjamõisa polikliiniku või Soinaste peatustes tähendab see oluliselt kiiremat ühendust linnaga Veeriku ja Tammelinna elanikele - kuna Riia tänaval on juba praegu piisavalt tihe bussiühendus. Just selles seisnebki erineva kategooria liinide (pikad ja lühikesed) peamine eesmärk

4) Nr 8 liini võiks tulevikus sõita ka väiksema (nt 20-kohalise bussiga), mis säästaks kulusid veelgi. Seda võiks kindlasti kaaluda ka mõne teise Tartu linnaliini puhul.

Lõpetuseks tasub meenutada, et ka bussipeatuste nihutamine võib mõnes kohas anda olulist ühistranspordi kütusesäästu. Näiteks Autokeskuse peatuse nihutamine Võru-Aardla ristmiku suunas, muudaks paremaks paljude reisijate ümberistumisvõimalusi kui ka vähendaks kütusekulu (kuivõrd buss ei pea enne ristmiku alati täiskiirust üles võtma).