Parimaid innovatsioone läbi aegade:

http://www.ajujaht.ee/forums/p/578/632.aspx#632

Minu arvates on see üks päris huvitav kokkuvõttev nimikiri inimese leiutistest. Hämmastama võib panna küll see, kui "labastest" asjadest see koosneb: relvad, raha, kopeerimine (sel põhinev trükitehnika) ... nimekirjast puuduvad vaid kokaiin ja lõbustusasutused :)

Aga tegelikult see näitab taaskord, kui lihtsad on geniaalsed ideed, seetõttu nad ongi geniaalsed. Samuti ehk inimloomuse põhilisi jooni. Mäletan, et füssa õpetaja hr Reemann poetas ikka aeg-ajalt kullaterasid innovatsiooni teemal. Üks neist oli see, et inimesed kulutavad kõige suuremaid ressursse sõjale (ehk siis üksteise mahanottimisele) ja armastusele (ehk siis järeltulijate kasvatamisele). Mis teglt on suhteliselt loogiline, kuna nii käituvad ju ka kõik ülejäänud kiskjad. Looduslik valik:)

Nimekirja lõpus on küsimus, et mis võiks olla nr 16? Ilmselt mõeldi siin konkursil osalejate uusi ideid, aga ma täiendaks seda ehk ühe ajaloolise ideega, mida seal listis polnud. Seda võiks ka üldiselt transpordiks nimetada, aga minu arvates on üks neist erilist tähelepanu väärt:

raudtee. Kui Stephenson esimese iseliikuri rööbastele veerema pani, siis vaevalt ta arvas, kui totaalselt see leiutis inimkonna ajalugu muudab. Sest vaadakem tõele näkku: raudtee on juba ligi 200 aastat vana, aga siiani üks odavamaid, ohutumaid, kiiremaid ja parima kvaliteedi-hinna suhtega transpordivahendeid, mille inimene on leiutanud. Rongide puhul on muutunud küll jõuallikad, võimsused, kiirused ja kasutusalad, aga põhiidee on ikka sama: efektiivseim viis liikuda punktist A punkti B.

Kui aga küsida, mis võiks olla nr 17, siis see on üsna suur pähkel. Kõik oleneb muidugi vaatenurgast ja huvidest, aga mina isiklikult usun ikka transpordi arengu tähtsusesse inimkonna käekäigus, sellest lähtuvalt ka illustratsioon. Kuid ma ei imestaks kui see oleks midagi nii lihtsat, nagu rämpsust elektri tootmine, elektromagnetlainete abil ruumis rändamine või negatiivse entroopiaga (ehk siis isekorrastuva) ruumi avastamine.

Elektriauto - meie tulevik?

Olen viimasel ajal otsinud/leidnud mõningaid uusi teadmisi/infot elektriautode kohta. Näiteks seda, et vastupidiselt levinud arvamusele, pole elektriauto enam ammu kolmerattaline veidrike masin, mis liigub 20 km/h ja vajab iga 50 km järel laadimist. Esimene asi, mis mind jahmatama pani, on elektriautode kiirendusvõime - need loomad ronivad sajani vähem kui 3 sekundiga (sellise ajaga muidugi spetskiirendusautod). Paistab, et suurimat edu sõiduauto ehitamisel on saatnud kuulsa füüsiku järgi nimetatud elektriauto Tesla. Selle uus prototüüp Roadster on edukalt läbinud mitmed katsed. Muuhulgas on selle kiirenduseaeg 0-100 km/h 3,9 sekundit, mis on pea poolteist sekundit parem kui näiteks Porche 911-l. Tippkiirus on piiratud 200 km/h juures, aga kindlasti lubaks mootor rohkem. Mis aga kõige parem, selle laadimisvaba vahemaa on ei rohkem ega vähem kui 244 miili (ligi 400 km). Vt link http://en.wikipedia.org/wiki/Tesla_Roadster

Lotus ja Tesla ei ole ainsad autohiiud, kes elektriauto poole vaatavad. Üheks lootustandvamaks konkurentsi tihendajaks on Californias toodetav (samuti Lotuse baasil) crossover ZAP-X, mille vastupidavuse näitaja on veelgi parem (350 miili laadimata). Selle hinnaks peaks väidetavalt kujunema 60 000 USD. http://en.wikipedia.org/wiki/ZAP-X Selle eripäraks on hübriidmootori väljamõtleja ja 20. sajandi suurima autoinseneri Ferdinand Porche leiutise "koobas-mootorite" (hub-motor) kasutamine. Mis tähendab siis, et igat ratast veab eraldi mootor, mis vähendab tunduvalt ülekandeprobleeme. Üldse on elektriauto eeliseks väike liikuvate osade arv võrreldes ottomootoril töötava autoga.

Elektriautot arendatakse praegu igal pool üle maailma ja pole võimatu, et selle kasutuselevõtt leevendab tunduvalt ka maailma energiaprobleeme ja parandab inimeste liikuvusvabadust. Mõned näited: Renault on välja töödanud prototüübi ZE: termoskerega elektriauto, mis kasutab ära praktiliselt kogu energia, mis selles tekib. Auto on kaetud päiksepaneelidega, soojuskadu on olematu ja kogu elektrikasutus on tehtud väga ökonoomseks.

Hindud on välja mõelnud elektriauto (Reva), mille laadimist ja kesklukku saab juhtida SMS-ide teel ning mis samuti töötavad arendatud Li akudel ja on samuti ökonoomsed. Teine India ime, Tata on oma tootmise üleviinud juba Norra (teadlikuim elektriautode kasutaja), Tatad tulevad Euroopa turule juba 2009. aastal. Sellega saab eeldatavasti sõita kuni 200 km laadimata ja see mahutab kuni 4 inimest.

Kuid see pole veel kõik...isegi sellised kütusepõletajad, nagu BMW on pöördunud roheliste tehnoloogiate poole. Tänu oma uuele tehnoloogiale BMW EfficientDynamics, võitis BMW tänavu Saksamaa "Rohelise rooliratta" auhinna. Muuhulgas sisaldab see uus tehnoloogia selliseid vigureid: pidurdusenergia kasutamine; roolivõimendi tarbib voolu vaid siis, kui töötab; õõtsumisenergiat vähendavad rehvid; radiaatoriõhutusavad liiguvad selliselt, et parandada auto aerodünaamilisi omadusi ja hoida mootorit õigel temperatuuril.

Ilmselt ei pane teid nüüd enam imestama ka näiteks jaapanlaste ideeauto, mida peab laadima vaid veega: vees olev keemiline energia muudetakse elektriks.... ja seda nimekirja saab veelgi täiendada näiteks H2 energial sõitvate autodega. Nii et saagu mis saab, aga vähemasti autod maailmast ei kao :)