Uus Tartu bussiliinivõrk on kordaminek ühe erandiga (nr 10)

Tartu linnavalitsust ja liinivõrgu uuendusi korraldanud inimesi tuleks kindlasti tunnustada uue liinivõrgu sisseseadmise puhul. Tegemist on julge sammuga, võtta suur osa liinivõrgust osadeks ja panna paremal moel kokku - sammuga, mida paljudes linnades lihtsalt ei julgeta isegi katsetada. Heade mõtete linna näitel võib uuendatud süsteem pidada kordaläinuks. Ehkki reaalse hinnangu annavad tehtud muudatustele muidugi igapäevased liinide kasutajad ja linnaelanikud, võib juba praegu kindlalt väita, et uue lahendusega on kõrvaldatud hulk varasema süsteemi puudusi ja loodud märksa paindlikum, paremate ühendustega ja hajusam liinivõrk. Mul on samuti hea meel, et olen ise kas või ideede tasandil saanud parema liinivõrgu loomisel kaasa rääkida.

Rääkides aga väiksest tõrvatilgast uues liinivõrgus, siis selleks on 10. liin. Lühikirjeldus, millega kõige täpsemini kokku võtta uue nr 10 liini puudused, oleks: ebaratsionaalne marsruudivalik.  Iseenesest sihtpunktid ja liini idee (ühendada Ihaste uue silla kaudu raudteejaama kui olulise sõlmpunktiga) on ju kahtlemata õnnestunud. Samuti on märkimisväärne, et lõpuks on bussiühenduse saanud Kastani tänav, mida võib pidada Tartu üheks sümboolsemaks südatänavaks. Seega on tõepoolest hea meel, et lisaks ajaloolisele Kastani piirkonnale elu sissepuhumisele, on see heas mõttes "kalamajalik" linnaosa ka bussiühenduse saanud. Loodan ise ka sellele, et tulevikus Sõbra keskuse-Kastani-Aparaaditehase-Filosoofi asumit arendatakse veelgi, kujundades sinna veelgi vaba-aja veetmise võimalusi, pikendades veelgi kergteid ja miks mitte ühendades see asum tulevikus isegi võimaliku trammiliiniga. Naastes aga teemasse, siis nr 10 liinimarsruudil on selgid puudusi, kuna liin on ilmselgelt liiga välja venitatud ja marsruudivalik vajaks täiendavat analüüsi. Optimaalsemaid alternatiive või lahendusi sellele liinile püüan ka alljärgnevaga välja pakkuda.

Lahendusest: Silmusliin

Üks oluline termin, mille selles arutluses sisse tooksin - mida muide kasutasin ka enda lahenduses ja märkasin, et on samuti kasutusel mõnede uue liinivõrgu liinidel - on nn silmusliinid. Silmusliin on sisuliselt tavaline pendelliin, mis aga liini otsas ei tee mitte lõpp-peatuses U-pööret, vaid teostab ümberpöörde suurema või väiksema marsruudi silmusega liini otsas. Mis on silmusliini eelised:

1) sama kilometraaziga laiema ala katmine äärelinnades

2) kaob ära viimane "edasi-tagasi" peatusevahe liini otsas, mis enamikel liinidel kipuvad olema peaaegu tühjad

3) saab kasutada kohtades, kus on kitsad tänavad, ebamugavad ristmikud või isegi ühesuunaline liiklus

4) kaob ebaloogiline marsruudilõik liini otsas, mis klassikalise pendelliini puhul tihti võib tekkida.

Just see viimane punkt kehtib liini nr 10 puhul, millest alustaksingi parandusettepanekuid selle liini osas. On ju ilmselge, et Betooni-Näituse tn raudteeülesõit on väga pikk ja üsna tihti rongide poolt hõivatud. Ka kunagine plaan autoliiklus tunnelisse suunata on tänaseks pigem sahtlisse jäänud ja lähema kümnendi jooksul ilmselt ei realiseeru. Siit tulebki mängu temaatika, miks mina vältisin enda lahenduses seda ülesõitu täielikult ja kindlasti ei soovitaks seda ülesõitu ka teistel liinilahendustel ületada rohkem kui ühe korra. Samuti ilmneb juba liinikaarti vaadates, et nr 10 teeb edasi-tagasi küsimärgi (Puusepa-ülesõit-Raudteejaam), mis on selgelt ebaloogiline liinijätk. Kui ühtepidi sellise konksu tegemine on põhjendatud, siis tagasisuunal kindlasti ta seda ei ole. Muuhulgas puudub liinil vajadus nt haigla ja polikliiniku (Maarjamõisa) ühendamise jaoks, kuna vastavad liinid on juba olemas - 1,2, 11 ja 12, mis tagavad piisavalt head ühendused igas suunas. Seetõttu liin nr 10 muutub sellise tagasikonksuga tarbetult aeglaseks, sõitjaid on vähevõitu, täiendavaid ühendusi see "pendel" ei tekita. Silma torkab nr 10 kõrvu sõitev uus liin nr 2, mis võrreldes liiniga nr 10 on ka silmatorkavalt lühike (üldise liinikorralduse optimaalsuse ja busside säästu eesmärgi on soovitatav liinid nii organiseerida, et liinipikkused väga palju ei erineks, kuigi erinevused alati jäävad). Siit saab tõmmata kiire järelduse, et kui eesmärk on liinid omavahel hästi integreerida ja pakkuda ümberistumisvõimalusi ning ka otseühendusi eri linnaosade vahel, siis tänane lühike liin nr 2 tuleks kas või sõrme võrra venitada pikemaks, näiteks Ravila tööstuspargini  või isegi Maaülikoolini (viimase idee puudus on, et siis hakkaks nr 2 pendeldama üle Betooni ülesõidu), mis korvaks nr 10  marsruudi lühendamise rohkem kui ideaalselt - see juures vähemate kilomeetritega.

Igal juhul on eelneva lõigu juhtmõte selles, et nr 10 konksuga pendeldamisel ei ole sisulist mõtet - seda saaks toetada nr 2 liini ülesõidule lähemale venitamine (mis parandaks ühendusi teiste piirkonna liinidega 13, 3 ja 6), mis võimaldaks sellest piirkonnast oluliselt kiiremini Lõunakeskusesse/FIsse pääseda.  Samal ajal nr 10 liin tuleks silmusega tagasi suunata Võru tänavale.

Lahendusest: Karlova otseühendus raudteejaamaga

Siit järgneb teine täiendav ettepanek liini nr 10 osas, millega seoses tuleks nr 10 tagasi viia Tähe tänavale, endise nr 9 kohale. Linnaliini puudumine Tähe tänavalt s.o. ajaloolise Karlova-Ropka linnaosa südamest on viga, mis kahtlemata vajaks parandamist. Sellele on osutanud ka linnaelanike kriitika. Marsruute Tähe tänavale pääsemiseks oleks erinevaid, minu isiklik lemmik (mida kasutasin ka enda lahenduses): Raudteejaam-Vaksali-Tiigi-Akadeemia-Tähe. See liinimarsruut ühendaks Tähe tänava enda ajaloolise algpunktiga (millest tänav üldse ongi alguse ja nime saanud) - Tähetorni piirkonnaga. Ajalooline tänav lõigati pärast sõjajärgseid ümberkorraldusi katki ja vanad seosed lõhuti, aga see linnaliin võiks neid seoseid sümboolselt meenutada ja uuendada. Samas on tegu praktilise liinilahendusega, millega tudengid pääseksid kesklinnast Karlovasse. Loomulikult on võimalikud ka klassikalised liinivariandid, mis ei vajaks uusi peatuseposte (nt Kuperjanovi-Pepleri-Väike-Tähe -Tähe). Kokkuvõttes pääseks tänu sellisele ümberkorraldusele nr 10 bussiga nii Karlovast Raudteejaama (Kastani tänava kaudu) kui nüüd siis ka Raudteejaamast otse Karlovasse (Raudteejaam-Tähe).

Lahendusest: Võru tänava dubleerimine

Lisaks nr 10 silmusega Tähe tänavale toomisele pakkun veel nr 10 marsuudi muutmist tõsiselt ka liini edasises osas. Siin on märgatav eelkõige viga, mida esines veel rohkem just vanas liinivõrgus: liinide dubleerimine samal tänaval pika vahemaa vältel. See on ebaotstarbekas, eriti kui paralleeltänavatel liine üldse ei liigu ja tuleks võimalusel seda viga vältida. Antud Karlova näite puhul on viga silmatorkavalt suur, kuna "hall ala" (kus liine pole) on üsna linna keskel ja mitme ruutkilomeetri suurune. Lahendusi oleks taaskord erinevaid, näiteks:

Tähe-Aardla - Tähe- Ringtee- Ihaste sild

või

Tähe-Aardla-Võru-Ringtee-Ihaste sild

Kokkuvõttes soovitaksin edaspidi kaaluda nr 10 liinimarsruudile muudatuste tegemist, et muuta liini otstarbekamaks ja luua sellega ühendusi Karlova-Ropka piirkonnale, mis hetkelahenduses on puudulikud.  Kõige lihtsam ja minu meelest optimaalseim lahendus selleks oleks nr 10 liini otsa silmuse tegemine, et ära kaotada Betooni ülesõidu pendeldamine ja raudteejaam ühendada otse Karlovaga. Filosoofi tänav iseenesest oleks küll bussiliinile sobilik, kuid tänava puuduseks on taaskord see, et Filosoofist ei pääse ühelgi mõistlikul moel Tähe tänavale. Tähe tänav tuleks aga kindlasti  marsruuti võtta, et katta oluline linnaosa ja kaotada Võru tänava väga pikka dubleerimine nr 4 ja nr 10 poolt.

Väikse ühenduse puudujäägi, mille tekitaks nr 10 mitte naasmine Betooni ülesõidu kaudu, korvaks täielikult nr 2 liini väike pikendamine. See tagaks nii head ümberistumisvõimalused kui ka selle piirkonna otseühenduse Lõunakeskusega.