Väike kriitika "Hõbevalge" al-Idrisi osale. Ehk siis mitte midagi uut...või natuke siiski.
Tahaks selle täiendatud postituse alguses tänada Urmas Sutropit, kes "Hõbevalgema" lõpus tõstatas muuhulgas Qlwry võimaliku nimevaste. See sobib ideaalselt minu tõlgendusega al-Idrisi kirjeldustest ning on kui viimane tükike pusles, kuhu peale maalitud Eesti. Mainitud hr Sutropi ideele on pühendet tagant kolmas lõik.
Juba ammu on kritiseeritud Meri mõttelennu liigset hoogu ja fantaasia/luule segamist ajalooga erinevatel rahvus-patriootilistel motiividel. On isegi väidetud, et al-Idrisi ei maininud Tallinnat. Minupoolne kriitika on pisut tagasihoidlikum ja realistlikum. Nimelt, al-Idrisi tõepoolest ei pruukinud mainida Tallinnat, kuigi ta võis seda teha. Aga ta kindlasti p i d i mainima Tarbatut. Teisiti pole võimalik. Vahest ongi Meri selles peatükis eksinud lihtsa ajaloolise tõe vastu: räägitakse sellest, mis on aktuaalne. Või lihtsalt eksinud proportsioonidega. Tekst tuleb paigutada ajastusse ja seejärel ruumi, aga mitte toetuda mingitele kaudsetele keelelistele sarnasustele, mis annavad alust arvata, et Hanila mees käis Palermos al-Idrisit valgustamas. Täie lugupidamise juures, naerukoht:D Mitte väide ise, aga teksti asetus: al-Idrisi koostas Maailmakaarti, püha ürikut kuninga heaks. Kuidas oleks see olnud võimalik, kui suvalised külamehed oleksid hakanud talle oma külaelu jutustama? Tänapäeval arvatakse, et vanasti olid inimesed rumalamad kui praegu. See pole nii - nende tarkus oli lihtsalt ajastule kohane. Kindlasti valis al-Idrisi parimad informaatorid ja kontrollis infot mitmest allikast, et tõesti teha valmis Maailmakaart. Ja kindlasti mainis ta Astlanda linnade hulgas ka Tarbatut.
Miks siis? Lähtume ajastust. Umbes 100 aastat oli möödunud Tartu esmamainimisest ja Jaroslav Targa vallutusest. Umbes 80 aastat hiljem leidis Henriku kroonika järgi Tarbatu all aset sajandi üks verisemaid piiramisi Eesti aladel (1224.a) ristisõdijate poolt. Vallutus oli raske ja mägi oli suur. Sellest lihtsast ajaloofaktist tulekski alustada. Selle alistamine oli sümboolne: pärast Tarbatu langemist tulid kõik ümberkaudsete maade saadikud rahupalvetega piiskop Alberti jutule. Tartu oli siis juba maailmakaardil. Tallinn ka oli...võib-olla. Toompea oli tõepoolest raskesti ligipääsetav ja geograafiliselt heas asukohas, aga kui palju eestlased kasutasid teda linnusena, sellest ajalooürikud vaikivad. Henrik väidab, et kui Valdemar II 1219.a Härjapeal maabus, ootas teda ees tühi linnus. Igal juhul tuleks al-Idrisi kirjelduse tõlgendamist alustada eeldusest, et Tarbatu oli mainitud. Ja täiesti ilmselt läheb see kokku kirjelduse lõiguga:"... õitsvast linnast ligipääsmatu mäe tipus, mille elanikud on end kindlustanud Russide kallaletungi vastu. NB! See linn pole ü h e g i kuninga võimu all." Viimane lause tõestab taaskord, et et tegu on Tartuga, sest tõepoolest on see Eesti linnadest ainus mille kohta on teada, et vähemasti 70 aastat varem oli ta võidelnud end Vene vürsti võimu alt vabaks. Teiste linnade kohta selline info puudub.
Iseasi on nüüd see, et kas kirjelduses vastab sellele linnale Gintiyari või Qlwry. Teksti loogika räägib pigem esimese kasuks. Seal on isegi silp -tar- olemast, seega miks mitte. Samuti asetub ta Qlwry suhtes lõunasse, nagu seisab Pariisi käsikirjas. Küsimärk jääb siis aga õhku salapärase Anheli suhtes. On see eksitus? On see nimekujude segamine? Juhul kui Qwlry all oleks mõeldud Tarbatut ja Anheli all Revalit, siis vähemasti sobiks kirjeldus "Anhelist 6 päeva kagu suunas". Sel juhul jääb ainult küsida, mis linn on Gintiyari? Kuid veelgi loogilisem on näha kolmnurka Anhel-Qlwry-Gintiyari. Siit, lähtudes tekstist, saab öelda, et Anhel on põhja-läänepoolseim linn ja Gintiyari (Tartu) asub Qlwry linnast lõunas, see ei jäta Qlwry-le teist võimalust kui olla mõni Viru linnus. Ajalooteadmiste põhjal võib oletada, et see oli Tarvanpää, geograafia abil võiks selle nime paigutada Jäneda linnamäele (mis NB! asub Kali järve ääres - nimede sarnasus on ilmne). See aga, et mõni Viru linnus/sadam pidi olema mainitud, on üsna kindel fakt. Meri ise on ju samas raamatus rääkinud olulisematest jõukeskustest muistses Eestis: Saaremaa, Reval, Sakala-Ugandi ja Virumaa (Viru rand).
Virumaa ilmus maailmakaardile peaaegu sama varakult, kui Thule ja pole kahtlust, et al-Idrisi pidi seda mainima. Millistele Virumaa paikadele täpselt vastavad Qwlry, Flmws ja Bernu jõgi, see nõuab täpsemat uurimist, kuid üsna kindel see on, et Bernu on üks Soome lahte suubuvatest jõgedest (ilmselt Loobu või Valgejõgi) ja Flmws üks põhjaranniku linnuseid.
Üldiselt tahakski siinkohal lisada, et läti Henrik on paljudele tänastele ajaloolastele jätnud petliku mulje, nagu oleks Virumaa olnud teisejärguline leplik provints, mis kergesti vallutati. Tegelikult on ilmselt vastupidi. Virumaale jõudes oli ristirüütlite esimene hoog juba raugenud, appi oli kutsutud taanlased. Kui vallutamine olnuks lihtne, vallutatuks kõik ühe hooga. See aga ei õnnestunud, tuli kasutada divide et impera printsiipi. Virumaaga sõlmiti sisuliselt vasalliteedi lepingud, erinevalt Sakalast, Ugandist ja Läänemaast, kus veriste rüüstete, vastuhakkude ja lahingute käigus oli ülikkond juba tapetud ja maa rüüstatud. Juba kaardilt paistab välja, et Virumaa oli toonase Eesti suurim maakond, kus oli kujunenud mingi riigitaoline moodustis. Ta oli ja pidigi olema teistest maakondadest tugevam. Seetõttu seal ei toimunudki, mingit vägivaldset ristimist, vaid kõike toimetati rahulikult (osaliselt võis Virumaa olla juba varem ristitud) ja senised ülikud jäid edasi võimule. Väidet tõestab ka Liber Census Daniae (14.saj) kohta tehtud nimede analüüs, mille põhjal vähemalt 10% Taani kuninga sealsetest vasallidest olid kindlasti eesti päritolu.
Ja nii uskumatu kui see ka pole..Virumaa sadamate seas leidubki sadam, mis üldlevinud arvamuse kohaselt on esmamainitud 1241. aastal - Kallavere. Sellele nimede sobivusele vihjas juba alguses mainitud hr Sutrop. Et klapp on mitmesugune: keeleline, kaardiline, ajalooline (vähemalt 100 aastat hiljem on koht juba olemas) ning ka loogiline. Loogiline mitmes mõttes: juba eelmainitud Viru sadamate ja Viru meremeeste (millest kirjutas ka Meri) võimsuse mõttes ning selles, et sadam mainiti al-Idrisi poolt talveks hüljatuna olevat. See ei sobiks kuidagi kokku Meri pakutud ettekujutusega "Lindase"-aolinnast. Vaheletorgates, et see Meri säätud hüpotees ja kujutluspilt linnast võib suure tõenäosusega õigeks osutuda Kuid al-Idrisi sellest pikemalt ei rääkinud ja põhjuseid, miks ei rääkinud, esialgu otsima ei asu. Qlwry paistab aga tõesti olevat seesamunune sadamakoht Kallaveres, mida ka kaugete maade asukad teadsid turvalise sadamapaigana, kaitstud rannaõiguse eest; milliseid Meri järgi Viru rannikul toona mitmeid oli.
Paar ülejäänut al-Idrisi kohanime: Mdswna ja Qby paigutaks mina kesk- või lääne-Eestisse. Suhteliselt kõhutunde järgi pakuks esimese eesti vasteks Viljandit ja Qby ja Cwnw paigutaks sellest põhja poole (viimane võiks olla näiteks Lihula). Nendin siiski, et need oletused on meelevaldsed ja võivad osutuda vääradeks.
Kõiki küsimusi pelgalt kaarte ja kirjeldatud kaugusi võrreldes lahendada ei suuda. Küll aga märgiks veel ära, et kusagil pole juttu Soome lahest (seda ei pruugitud tunda), see tähendab, et Anhel võis paikneda isegi tänapäeva Soome aladel. Siinne kriitika ei ole suunatud loomulikult suure kirjaniku, rännumehe ja Presidendi mõttelennu vastu ega mõeldud selle halvusamiseks. Otse vastupidi, sellest samast mõttelennust pärinevad ka käesoleva kriitika algteadmised. Loodan, et see pisike kriitika ainult lisas mõttelennule hoogu ja korrigeeris pisut trajektoori. Minu sügav kummardus ja lugupidamine.
Tahaks selle täiendatud postituse alguses tänada Urmas Sutropit, kes "Hõbevalgema" lõpus tõstatas muuhulgas Qlwry võimaliku nimevaste. See sobib ideaalselt minu tõlgendusega al-Idrisi kirjeldustest ning on kui viimane tükike pusles, kuhu peale maalitud Eesti. Mainitud hr Sutropi ideele on pühendet tagant kolmas lõik.
Juba ammu on kritiseeritud Meri mõttelennu liigset hoogu ja fantaasia/luule segamist ajalooga erinevatel rahvus-patriootilistel motiividel. On isegi väidetud, et al-Idrisi ei maininud Tallinnat. Minupoolne kriitika on pisut tagasihoidlikum ja realistlikum. Nimelt, al-Idrisi tõepoolest ei pruukinud mainida Tallinnat, kuigi ta võis seda teha. Aga ta kindlasti p i d i mainima Tarbatut. Teisiti pole võimalik. Vahest ongi Meri selles peatükis eksinud lihtsa ajaloolise tõe vastu: räägitakse sellest, mis on aktuaalne. Või lihtsalt eksinud proportsioonidega. Tekst tuleb paigutada ajastusse ja seejärel ruumi, aga mitte toetuda mingitele kaudsetele keelelistele sarnasustele, mis annavad alust arvata, et Hanila mees käis Palermos al-Idrisit valgustamas. Täie lugupidamise juures, naerukoht:D Mitte väide ise, aga teksti asetus: al-Idrisi koostas Maailmakaarti, püha ürikut kuninga heaks. Kuidas oleks see olnud võimalik, kui suvalised külamehed oleksid hakanud talle oma külaelu jutustama? Tänapäeval arvatakse, et vanasti olid inimesed rumalamad kui praegu. See pole nii - nende tarkus oli lihtsalt ajastule kohane. Kindlasti valis al-Idrisi parimad informaatorid ja kontrollis infot mitmest allikast, et tõesti teha valmis Maailmakaart. Ja kindlasti mainis ta Astlanda linnade hulgas ka Tarbatut.
Miks siis? Lähtume ajastust. Umbes 100 aastat oli möödunud Tartu esmamainimisest ja Jaroslav Targa vallutusest. Umbes 80 aastat hiljem leidis Henriku kroonika järgi Tarbatu all aset sajandi üks verisemaid piiramisi Eesti aladel (1224.a) ristisõdijate poolt. Vallutus oli raske ja mägi oli suur. Sellest lihtsast ajaloofaktist tulekski alustada. Selle alistamine oli sümboolne: pärast Tarbatu langemist tulid kõik ümberkaudsete maade saadikud rahupalvetega piiskop Alberti jutule. Tartu oli siis juba maailmakaardil. Tallinn ka oli...võib-olla. Toompea oli tõepoolest raskesti ligipääsetav ja geograafiliselt heas asukohas, aga kui palju eestlased kasutasid teda linnusena, sellest ajalooürikud vaikivad. Henrik väidab, et kui Valdemar II 1219.a Härjapeal maabus, ootas teda ees tühi linnus. Igal juhul tuleks al-Idrisi kirjelduse tõlgendamist alustada eeldusest, et Tarbatu oli mainitud. Ja täiesti ilmselt läheb see kokku kirjelduse lõiguga:"... õitsvast linnast ligipääsmatu mäe tipus, mille elanikud on end kindlustanud Russide kallaletungi vastu. NB! See linn pole ü h e g i kuninga võimu all." Viimane lause tõestab taaskord, et et tegu on Tartuga, sest tõepoolest on see Eesti linnadest ainus mille kohta on teada, et vähemasti 70 aastat varem oli ta võidelnud end Vene vürsti võimu alt vabaks. Teiste linnade kohta selline info puudub.
Iseasi on nüüd see, et kas kirjelduses vastab sellele linnale Gintiyari või Qlwry. Teksti loogika räägib pigem esimese kasuks. Seal on isegi silp -tar- olemast, seega miks mitte. Samuti asetub ta Qlwry suhtes lõunasse, nagu seisab Pariisi käsikirjas. Küsimärk jääb siis aga õhku salapärase Anheli suhtes. On see eksitus? On see nimekujude segamine? Juhul kui Qwlry all oleks mõeldud Tarbatut ja Anheli all Revalit, siis vähemasti sobiks kirjeldus "Anhelist 6 päeva kagu suunas". Sel juhul jääb ainult küsida, mis linn on Gintiyari? Kuid veelgi loogilisem on näha kolmnurka Anhel-Qlwry-Gintiyari. Siit, lähtudes tekstist, saab öelda, et Anhel on põhja-läänepoolseim linn ja Gintiyari (Tartu) asub Qlwry linnast lõunas, see ei jäta Qlwry-le teist võimalust kui olla mõni Viru linnus. Ajalooteadmiste põhjal võib oletada, et see oli Tarvanpää, geograafia abil võiks selle nime paigutada Jäneda linnamäele (mis NB! asub Kali järve ääres - nimede sarnasus on ilmne). See aga, et mõni Viru linnus/sadam pidi olema mainitud, on üsna kindel fakt. Meri ise on ju samas raamatus rääkinud olulisematest jõukeskustest muistses Eestis: Saaremaa, Reval, Sakala-Ugandi ja Virumaa (Viru rand).
Virumaa ilmus maailmakaardile peaaegu sama varakult, kui Thule ja pole kahtlust, et al-Idrisi pidi seda mainima. Millistele Virumaa paikadele täpselt vastavad Qwlry, Flmws ja Bernu jõgi, see nõuab täpsemat uurimist, kuid üsna kindel see on, et Bernu on üks Soome lahte suubuvatest jõgedest (ilmselt Loobu või Valgejõgi) ja Flmws üks põhjaranniku linnuseid.
Üldiselt tahakski siinkohal lisada, et läti Henrik on paljudele tänastele ajaloolastele jätnud petliku mulje, nagu oleks Virumaa olnud teisejärguline leplik provints, mis kergesti vallutati. Tegelikult on ilmselt vastupidi. Virumaale jõudes oli ristirüütlite esimene hoog juba raugenud, appi oli kutsutud taanlased. Kui vallutamine olnuks lihtne, vallutatuks kõik ühe hooga. See aga ei õnnestunud, tuli kasutada divide et impera printsiipi. Virumaaga sõlmiti sisuliselt vasalliteedi lepingud, erinevalt Sakalast, Ugandist ja Läänemaast, kus veriste rüüstete, vastuhakkude ja lahingute käigus oli ülikkond juba tapetud ja maa rüüstatud. Juba kaardilt paistab välja, et Virumaa oli toonase Eesti suurim maakond, kus oli kujunenud mingi riigitaoline moodustis. Ta oli ja pidigi olema teistest maakondadest tugevam. Seetõttu seal ei toimunudki, mingit vägivaldset ristimist, vaid kõike toimetati rahulikult (osaliselt võis Virumaa olla juba varem ristitud) ja senised ülikud jäid edasi võimule. Väidet tõestab ka Liber Census Daniae (14.saj) kohta tehtud nimede analüüs, mille põhjal vähemalt 10% Taani kuninga sealsetest vasallidest olid kindlasti eesti päritolu.
Ja nii uskumatu kui see ka pole..Virumaa sadamate seas leidubki sadam, mis üldlevinud arvamuse kohaselt on esmamainitud 1241. aastal - Kallavere. Sellele nimede sobivusele vihjas juba alguses mainitud hr Sutrop. Et klapp on mitmesugune: keeleline, kaardiline, ajalooline (vähemalt 100 aastat hiljem on koht juba olemas) ning ka loogiline. Loogiline mitmes mõttes: juba eelmainitud Viru sadamate ja Viru meremeeste (millest kirjutas ka Meri) võimsuse mõttes ning selles, et sadam mainiti al-Idrisi poolt talveks hüljatuna olevat. See ei sobiks kuidagi kokku Meri pakutud ettekujutusega "Lindase"-aolinnast. Vaheletorgates, et see Meri säätud hüpotees ja kujutluspilt linnast võib suure tõenäosusega õigeks osutuda Kuid al-Idrisi sellest pikemalt ei rääkinud ja põhjuseid, miks ei rääkinud, esialgu otsima ei asu. Qlwry paistab aga tõesti olevat seesamunune sadamakoht Kallaveres, mida ka kaugete maade asukad teadsid turvalise sadamapaigana, kaitstud rannaõiguse eest; milliseid Meri järgi Viru rannikul toona mitmeid oli.
Paar ülejäänut al-Idrisi kohanime: Mdswna ja Qby paigutaks mina kesk- või lääne-Eestisse. Suhteliselt kõhutunde järgi pakuks esimese eesti vasteks Viljandit ja Qby ja Cwnw paigutaks sellest põhja poole (viimane võiks olla näiteks Lihula). Nendin siiski, et need oletused on meelevaldsed ja võivad osutuda vääradeks.
Kõiki küsimusi pelgalt kaarte ja kirjeldatud kaugusi võrreldes lahendada ei suuda. Küll aga märgiks veel ära, et kusagil pole juttu Soome lahest (seda ei pruugitud tunda), see tähendab, et Anhel võis paikneda isegi tänapäeva Soome aladel. Siinne kriitika ei ole suunatud loomulikult suure kirjaniku, rännumehe ja Presidendi mõttelennu vastu ega mõeldud selle halvusamiseks. Otse vastupidi, sellest samast mõttelennust pärinevad ka käesoleva kriitika algteadmised. Loodan, et see pisike kriitika ainult lisas mõttelennule hoogu ja korrigeeris pisut trajektoori. Minu sügav kummardus ja lugupidamine.
