Uusi detaile USA president JFK mõrvast
2023. aastal möödus 60 aastat USA 35.presidendi John F. Kennedy salamõrvast 22.novembril 1963 Dallases. Selle salamõrva ümber on aastate jooksul keerelnud palju vandenõuteooriad ja põhjendatud kahtlusi. Sarnaselt mitmete teistele tuntud vastuolulistele ajalootragöödiatele (nt parvlaev "Estonia" hukk), mille puhul on ilmselge et valitsuse antud selgitused ja loodud raportid ei kirjelda tegelikku sündmuste käiku ja neis on sügavad vastuolud, on ka JFK atentaadi järelloos vastuolulised elemendid. Muide juba 1991.aastal tuli Kevin Costneri kehastuses välja uuriva iseloomuga mängufilm JFK atendaadist (Link filmi treilerile), kus muuhulgas tuuakse välja üldlevinud fakt, et presidenti tulistati korraga mitmest suunast, kusjuures viimane lask tabas teda eespoolt. Üks teine oluline lõik sellest filmist saab viidatud ka allpool kuulamissoovituste all. Kuid nagu ütleb vanasõna: "Tõde tõuseb, vale vajub,", kuigi eeldused selleks olid juba aastatel 1991-1994, paistab ka JFK salamõrva asjaoludes välja kooruvat lõplik ja objektiivne tõde, mis selgitab piisavalt selle veretöö tagamaid ja juhtniite.
Kuivõrd kogu loo lahtikirjutamine võtaks lahti mitu head lehekülge (või lausa raamatu), piirdun siinjuures lühikokkuvõttega. 44-aastane John F. Kennedy, mõjuka katoliikliku iiri immigrandiperekonna võsuke sai USA presidendiks 1961.aastal Külma sõja tipphetkel. Ametisse saades pidasid sovetid teda näiliselt naiivseks ja kogenematuks USA presidendiks, kes pandi proovile nii Berliini kriisiga (tema valitsusaja alguses ehitasid sovetid Berliini müüri ja korraldasid Berliini blokaadi, millele USA vastas õhusilla loomisega Lääne-Berliini. Ajalukku läks Kennedy hüüdlause kõnest: "Ich bin ein berliner!" Kennedy presidendiaeg lõppes aga traagiliselt, teda ei suutnud murda mitte Berliini müür ega Kuuba tuumalõhkepeade kriis, vaid "sõbralik tuli", mille ametlikku selgitust ei usu tänase päevani paljud.
Kennedyl on ka omapärane seos Eestiga, nimelt oli JFK teine USA president (mitte ametisoleku ajal), kes on külastanud Eestit, seejuures esimene oli John Quincy Adams, kes külastas Eestit siis, kui kehtis veel pärisorjus ja kestsid Napoleoni-sõjad. Kennedyt saab seega lugeda esimeseks (tulevaseks) USA presidendiks, kes on külastanud iseseisvat Eesti riiki 1939.aastal, enne II maailmasõja puhkemist. Oma Euroopa ringreisil saadud kogemuste põhjal kirjutas ta diplomitöö Müncheni sobingust, mille põhjal hiljem oma diplomaadist isa soovitusel kirjutas bestselleri "Why England slept?". JFK oli ühtlasi üks väheseid tulevasi USA presidente, kes on lahingukogemuse saanud teenistuses II maailmasõja käigus (teine oli George Bush sen). Lisaks muule sai JFK sõjakangelaseks, kui tema patrull-laev sõideti Jaapani hävitaja poolt pooleks, mille järel aitas Kennedy päästa vigastada saanud meeskonnaliikmeid ja lisaks muule tuli neil ujuda mitu korda saarelt saarele, et saata enda ülemustele teade nende auskoha suhtes. Kennedy ei osanud ilmselt uneski näha, milline ikoon kujunes temast aga pärast traagilist surma.
Link Kennedy teenistusloole: https://www.defense.gov/News/Feature-Stories/Story/Article/1757274/9-notable-presidents-who-served/
Nagu juba mainitud, on kogu sündmustiku lahtikirjutamine liiga mahukas ja nõuaks rohkem aega, kuid sündmuste kondikava saab laias laastus välja tuua, koos alljärgnevate viidetega videotele. Kennedy vastuolu nn süvariigiga tipnes Bay of Pigs intsidendi ajal, mil president keeldus andmast õhutuge Kuubat Castro käest vabastavate erioperatsioonivägedele. Kogu operatsioon nurjus ja seda väidab üks asjaosalistest (vt esimene video) olevat peamisi isiklikke põhjuseid eriväelastele JFK-le kättemaksmiseks. Ühtlasi vallandas JFK Bay of Pigs intsidendi järel CIA (ja väidetavalt kogu toonase süvariigi) pealiku Allen Dulles'i, keda väidetakse olevat atendaadi peaarhitektina. Veel kaalukamaks põhjuseks JFK mõrvaks on nimetatud tema otsest vastasseisu Vietnami okupeerimiseks (tema valitsusajal oli salaja viidud väikseid väekontingente Vietnami, mille kohta on kandvaid märkusi teinud noorelt orvuks jäänud Robert Kennedy Jr, kes nüüd Trumpi administratsioonis ka valitsusse pääses).
https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Nicoletti https://spartacus-educational.com/JFKnicoletti.htm
JFK atendaadis osalenu James Files'i intervjuu. Hämmastavalt aus intervjuu on üles võetud juba 1994.aastal:
https://www.youtube.com/watch?v=-8DGv6KSBZI&t=3903s
2. Robert Kennedy Jr väited tema onu mõrva asjaolude teemal, ühtlasi mida arvas sellest tema isa (JFK vend Robert Kennedy) vahetult pärast atentaati ja kellele ta oli helistanud. Ühtlasi räägib RFK Jr intervjuus sellest, kuidas viimati avaldatud JFK dokumentidest selgub, kuidas president Kennedy oli soovinud nn süvariigi tumedama osakonna lammutada vahetult enda mõrva:
https://www.youtube.com/watch?v=8j3hdnXFJII&t=570s
3. Johnny Harrise kanalilt ülevaade USA salaoperatsioonidest Kuubal ja Ladina-Ameerikas 1960-datel: https://www.youtube.com/watch?v=8AHOgvsno5Q&t=100s
Johnny Harrise ülevaade JFK temaatikast: https://www.youtube.com/watch?v=2r5eKpptixo&t=938s
4. Lõik 1991.aasta filmist JFK, milles tuuakse mõrva peamise motiivina välja JFK vastumeelsust Vietnami okupeerida ja tema üldine patsifistlik poliitika, mis oli vastuolus nii Külma sõja ideoloogilise olukorra kui ka sõjalise kompleksi ärihuvidega. Film on hea ülevaade atendaadiga seotud suurematest vastuoludest:
https://www.youtube.com/watch?v=GSw9sjqYK_I
https://www.youtube.com/watch?v=xuUtu2xRGgY
5. Johnny Harrise uurimus USA süvariigist XX sajandil:
https://www.youtube.com/watch?v=tWxh2oS7Ays
