AVALIK KIRI OPOSITSIOONIERAKONDADELE

Lp opositsioonierakondade juhid ja esindajad

21.septembril avaldasid opositsioonierakonnad väga tõsise sisuga avaliku kirja Eesti peaministrile, milles esitati hulk teravaid küsimusi riigikaitse investeeringute teemal, mis muutusid eriti päevapoliitilisteks teemadeks pärast 70-miljonilise petuskeemi ilmnemist ja kaitseministri tagasiastumist.

 Teemad on kahtlemata olulised nii strateegilises mõttes, kui ka riigi rahanduse seisukohalt, siiski tuleb lisada, et tavakodaniku seisukohalt on tegu siiski suhteliselt udupeene poliitilise võitlusega, mille konkreetseid vilju tavainimese tasandilt on väga keeruline hinnata. Paljude otsuste mõjud riigikaitsele on väga pika vaatega, ületades mitmete valitsuste kestused ja on paljale silmale varjatud. Karm Ukraina sõjareaalsus on veennud meid selles, et väikeriigil on "üle oma liiga" võimalik lüüa ainult droonide valdkonnas ja sedagi kõrgtehnoloogilist know-how'd kaasates. Rahakott on selles sõjas küll oluline, kuid jääb tihti alla tehnoloogilistele arengutele, olukorras kus maailmas ei toodeta isegi Ukraina sõjaks vajalikku ballistiliste rakettide mahtu. Küsimused Eesti sõjatööstuse aeglase arengu kohta on kahtlemata õigustatud, aga tavakodaniku seisukohalt siiski väga pika vinna ja varjatud iseloomuga küsimus.

Kuid rääkides tänastest suurematest reaalelulistest ja eelarvelistest küsimustest, siis kui palju mõjutab 70 miljoni hakkama panemine (kinni maksmine) maksumaksjat? Kirvearvutusega, keskmiselt 70 eurot maksumaksja kohta (aastas). Vaatame siia kõrvale - palju mõjutab Eesti tavakodanikku aga see, et meil on Euroopa kõrgeimaid käibemakse toidule? Kui keskmiselt on Euroopas see 5% tavatoidule ja 10% restoranitoidule, siis meil on see umbes 5 korda kõrgem. Tehes kirvearvutuse, et keskmiselt kulub inimesel toidule 200 eurot (odavalt läbi ajades), siis käibemaks sellelt summalt on ca 50 eurot! Kui me jagame selle summa viiega, mis oleks normaalne käibemaks Euroopa tingimustes, saame tulemuseks 10 eurot. Vähemalt 40 eurot kuus maksab keskmiselt iga Eesti maksumaksja ainult toidu pealt "sõjamaksu", mis aastas teeb ligi 500 eurot. Liites siia juurde kõrgetelt kütusehindadelt saadavad aktsiisitulud (samuti Euroopa ühed kõrgemad) ja kõrgete intressidega kaasnevad suured pankade kasumid, maksab iga maksumaksja aastas Eesti riigile palju suuremaid summasid "sõjamaksu", kui see 70 eurot, mis kahtlase skeemiga pihta on pandud. 

Küsimus ei ole selles, et miks opositsioonierakonnad riigikaitse teema tõstatasid, vaid küsimus on selles, miks opositsioon ei võitle tegeliku Eesti inimeste röövimise vastu? Miks ei tehta selle vastu ühisavaldusi? Mihhail Kõlvartil on õigus, kui ta räägib, et Eestis maksame me täna kütuseliitrilt 45 senti käibemaksu, kui veel mõni aasta tagasi oli see 17 senti - kuid vaadata tuleks suurt pilti - kuhu raha veel läheb?

Lisame siia juurde muude petturite tegutsemise Eestis, kelle karistused on absoluutselt naeruväärsed. Kui end majandusteadlaseks tituleerinud (end TTÜ õppejõud) ühistupettur Andro Roos oli skeemitanud ajakirjanduse andmetel viimaste aastatega  Tartu HLÜ-st minema miljonite eurode väärtuses osanike ja võlausaldajate raha ja pages selle aasta alguses koos ühistu auto ja aruandlust sisaldava arvutiga Kreekasse - tema vastu ei alustatud isegi menetlust! Isegi kriminaalmenetlust ei alustatud! Seal ei kaotanud inimesed mitte 70 eurot, vaid tuhandeid eurosid, kümneid tuhandeid ja mõned isegi sadu tuhandeid eurosid! Mis pagana õigusruum see selline on, kus Läti ettevõtjad peavad Eesti peaministrile saatma pöördumisi, et võetaks midagi ette Eesti pankroti seadusandlusega, samal ajal kui meil ei tõsteta isegi toru?!? 

Eesti ettevõtted saavad tänu 0-tulumaksule sisuliselt niigi seaduslikult kõrvale hiilida maksude maksmisest (pärisa ausalt,  10%-ne tulumaks parandaks riigieelarve aastaga, nii et raha jääks ülegi!), aga et sellest veel vähe oleks, siis lastakse meil tegutseda vabalt ka illegaalsetel ettevõtjatel, pankrotimeistritel ja skeemitajatel. Kuhu edasi!?  Miks opositsioon ei tegele päris probleemidega Eestis?