Tõrva ajaloolise kõrtsihoone ümberehituse plaan on tuttava mõttelaiskuse mustriga
Eskiiskavand "kasvuhoonelisanditega" kõrtsihoonest
Vaadates arenguid Tõrva kõrtsihoone ümberehituse plaanide teemal, võtab küll kukalt kratsima. Ühelt poolt on toimuv hämmingut tekitav - teisalt ei ole ka (parafraseerides üht hiljutist arvamusartiklit Postimehes). Sarnasused "Estonia" teatriga on ilmselged - selle asemel, et võtta korralikult käsile mõni lootusetuses seisus Nõuka-aegne arhitektuuriobjekt, kus on ruumi nii vabalt möllata-arendada, kui kunstnikuhing ihkab (Tallinna puhul eelkõige Linnahall, aga ka teisi heades asukohtades kinnisvaraobjekte), valitakse keskpäraseks katsetamiseks aga kõige ajaloolisemad hooned, millel on asendamatu arhitektuuriline ja kultuuriajalooline väärtus. Tõrva puhul olen allpool toonud välja vähemalt 3 hoonet, kus teatri arendamine kordades lihtsam oleks, kuna tegu pole arhitektuurpärlitega, mille vastu peaks huvi tundma Muinsuskaitseamet. Kui "Estonia" teatri puhul on amet vähemalt sekkunud, siis Tõrva kõrtsihoone kavandi puhul paistab asi siiani liikuvat hämaraid teid pidi, nii et isegi pole keegi seni midagi iitsatanud ajaloolise muinsuspärandi rikkumise plaani kohta. Rääkimata sellest, et puudunud on igasugune avalik arutelu ja laiem debatt sobivateks teatri asukohtadeks. Käesolevas postituses toongi välja vähemalt mõned võimalikud ja palju sobivamad asukohad teatri-konverentsikeskuse jaoks.
Õnneks on kohalikud aktivistid siiski teinud nii palju, et on juba koostatud rahvaalgatus allkirjade kogumiseks sümboolse kõrtsihoone "ümber disainimise" vastu:
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1250-s%C3%A4ilitame-t%C3%B5rva-k%C3%B5rtsihoone-ajaloolise-v%C3%A4limusefbclid=IwY2xjawGdz_dleHRuA2FlbQIxMAABHQGVHft2r5jfP9p_9ZZBTU5MnFfvvGIHy7uYMDCzrprTBHjsVlZ3GfB-SQ_aem_PKyvQ7jr3UeVYniDbVYN9A
Tõrva valla puhul torkab eriti silma kaks probleemi, mis on tuttav ka varasematest projektidest (nt Mulgi elamuskeskus), kus ideed on suurejoonelised ja lennukad, teostus tuleb aga keskpärane ja pealegi ei jagu projekti alal hoidmiseks (jooksvad kulud) vahendeid, kuna näiteks piletitulu pole piisav. Lõpuks jäävad sellised poolikud projektid valla kanda, mille eelarve selliseid seiklusi kaua ei kannata. See kõik kõneleb nõrgast planeerimisest ja läbimõtlemata äriplaanist. Väga palju algabki edukate projektide puhul korralikust arhitektuurilahendusest, kus on läbi mõeldud kogu projekti terviklik toimimine:
1) ajalooline pärand
2) piisavalt ruumikas krunt
3) kinnistu võimalikud rakendused
4) vaated akendest (hoonest välja) ja vaated hoonele
5) parkimine ja seonduvad küsimused
6) hoonestuse võimalused ümberehituseks
Järgnevalt vähemalt 5 potentsiaaliga hoonet, mis seni Tõrvas sisuliselt kasutult seisavad ja hea äriplaani ja korraliku arhitekti vedamisel kordades paremaid rakendusi ning ärilist potentsiaali. Mitmed neist on ka looduslikult paremates kohtades, kui Tõrva kõrtsihoone, mille funktsioon ilmselgelt ei ole teater või meelelahutuskeskus (otse suure magistraali kõrval), vaid eelkõige kauplemiskoht või söögiasutus, nagu ta on ajalooliselt olnud.
Alternatiiv nr 1:
Kuigi vald pole seni suutnud isegi Tõrva kesklinna ühte ajaloolist tänavat - Veski tänavat - korda teha, asub selle ääres suure potentsiaaliga uhke kinnisvaraobjekt, vaatega otse veskijärvele ja kahelt poolt Õhne jõele. Nõukogude perioodil kergetööstushoonena kasutusel olnud sisuliselt 3-kordse hoone kasutusvõimalused on väga avarad ja muudaksid oluliselt kaasaegsemaks linnailmet
Alternatiiv nr 2:
Vana KEKi peakontori hoone seisab otse Valga maantee ääres aastakümneid tühjana, kuigi oleks võimalik renoveerida sellisel kujul, et rentida osa ruume ettevõtetele kontoriteks (kindlasti odavam, kui rentida pinda Tallinnas või Pärnus), samuti mahuks hoonesse plaanitav meelelahutuskeskus, teater või vaba-ajakeskus. Tegu võiks olla äriliselt kasumliku kinnisvaraga, mis eeldab keskpärast investeeringut.
Alternatiiv nr 3
Vanas Pokardi koolihoones ei toimu juba aastaid midagi, ehkki tegu on suure kinnisvaraobjektiga, mille katusele on isegi päikesepaneelid paigutatud. Hea äriplaani puhul toimiks see isegi konverentsikeskuse või teatrina. Ümberehitamise eelduseks on siiski oluliselt suurem investeering, kui alternatiivide 1 ja 2 puhul, plussiks on see, et ruumipuudust objektil ei ole.
Alternatiiv nr 4
Endise piimakombinaadi kompleks, kommentaarid on üleliigsed, kunagine suur piimatööstus seisab sisuliselt 30 aastat ilma erilise rakenduseta, välisel vaatlusel sarnaneb tondilossiga. Kuigi territooriumil tegutseb mingisugune remonditöökoda, on sisuliselt kesklinnas asuv kompleks täiesti kasutusest väljas.
Alternatiiv nr 5
Otse Helme ordulinnuse kõrval asub väiksem kõrtsihoone/sepikoda, mis aastaid on tühjana seisnud. Kuna hoonel ei ole nii suurt arhitektuurilist unikaalsust, kui kesklinnas asuval kõrtsihoonel, on ilmselt võimalikud ka Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud ümberehitused. Samuti vajaks hoone juurde parkimisala ja ilmselt päris korralikku investeeringut. Tema suureks eeliseks on asukoht otse turismiobjekti kõrval, mis tooks ka külastajaid.
