Monday, November 14, 2016

4 x 3  ideed  elluviimiseks Ratase koalitsioonile.

 Lahendusi Eesti probleemidele, ideid ja vaateid tulevikule.








Alljärgnevalt kokkuvõttev tutvustus 12 idee-ettepanekust majanduskasvu, transpordi, julgeoleku, keskkonna ja kokkuhoiu teemadel Eesti valitsusele. Ehkki ideed on kogunenud pikema ajaperioodi vältel, siis käesolev postitus on kirjutatud vastuseks väga innustavale loosungile uue valitsuskoalitsiooni poolt "kaasata kõiki häid ideid". (NB! Umbes 1/3 ideedest on ka varem mujal avalikkuses välja käidud - olen need loetellu lisanud, kuna pean neid väga olulisteks).


  1. Majandusest (majanduskasv, maksud, võlakirjadest, tuuleenergiast, elektritranspordist)                                                                                                  
  2. Rahvastikust (sotsiaalpoliitika, hooldekodud, OÜ-tamine, miinimumpalk, spordikorraldusest)                            
  3. Julgeolekust (reaalpoliitikast, liitlassuhetest, Utria-Auvere kanalist, India pantvangidest, nafta osakaalu vähendamisest majanduses)                                                                                                                                 
  4. Riigi taristust (alternatiivse vaade RB trassile majanduslikus mõttes, Estlinna konspetsioonist; tehnilistest uuendustest praamiliikluses, raudteevõrgust Eestis, regionaalse bussinduse põhialustest)



Sissejuhatuseks. Positiivse üllatusena on koos varajase talvega alanud Eesti poliitikas uus ajastu - valitsuse umbusaldamine on läbi läinud ja alustatud on koalitsiooniläbirääkimisi vastse Keskerakonna juhi Jüri Ratase juhtimisel. Sellist ootamatult arengut, mis lubab Eestit aastatepikkusest poliitilisest ja majanduslikust seisakust välja tuua, vaevalt keegi praegusel hetkel ootas, ehkki poliitilised signaalid ja ähvardused sel suunal keerlesid juba mõnda aega.


Kuna Jüri Ratas koos teiste läbirääkimiste osapooltega on korduvalt rõhutanud, nii pressikonverentsil kui ka "Foorumi" saates, et nad tahavad luua valitsust, mis oleks laiapõhjalise toetusega ja ei viskaks üle parda ühtki head uut ideed, kutsudes üles üheskoos panustama headesse ideedesse, siis vastangi julgele algatusele idee-ettepanekutega, mis viiksid Eesti elu kiiremini edasi, tõstaksid majanduskasvu, parandaksid oluliselt Eesti inimeste elujärge, elukvaliteeti ja annaksid paremaid väljavaateid Eestit maailma konkurentsitabelites tõsta. Kiiduväärsed on kindlasti ka juba väljakäidud lubadused/ideed tulumaksuvaba miinimumi olulisest tõstmisest ja riigiettevõtete müümise kaalumisest.

Mainin ka siinkohal, et olen tutvunud ka nn Raasukese-ideepakettiga, mis on väga positiivne programm ja milles leidub mitmeid häid ideid. Pakett jääb minu hinnangul küll mitmes osas liiga üldsõnaliseks, kuid visioonidokumendina on siiski tähelepanuväärne. Tema välja käidud teemadest haakub alljärgnevas postituses vist ainukesena Eesti "transpordirevolutsiooni" kontseptsioon, muud ideed kaudsemalt. Osa Raasukese-paketti ideedest pean siiski ebamõistlikeks, näiteks on väga keerulne saada juurde lõpetajaid IT-alal, kuna selles sektoris töötamine väga tihti  ei eelda eriala lõpetamist (on võetud vale näidik). Olulisena teemana mainin, et nimetatud paketis toodud ületunnitöö odavamaks muutmine ei ole iseenesest vale eesmärk, aga see toob majandusse lisandväärtust ja töötajatele paremat elujärge ainult sel juhul, kui ületöö eest siiski makstakse töötajale riiklikult kehtestatud lisaprotsente (mis võiksid olla küll mõõdukamad praegustest), kuna üldjuhul on nendes küsimustes jäme ots alati tööandja käes. Ühegi ettevõtte kasum ja lisandväärtus ei teki siiski töötajate ületundidest ega palganumbrist, vaid ikka ettevõtja nutikusest, turupositsioonist, turust ja ärimudelist endast. Ükski riiklik regulatsioon ei tohiks soodustada Eestis 1990.-datel aastatel levinud ja mõnelgi pool siiani levinud röövkapitalismi, mis ei arenda ühiskonda tervikuna, ei too riiki häid töökohti, ei tekita paremat konkurentsi ega kasvata keskmist palka.





    1. Majandusest



    1.1  Majanduskasvust. 2008-2010.a Majandussurutise järel on Eestis tekkinud silmnähtav "kapitali uinumise" ajastu, mis on üks põhjustest riigi majanduse seisakusse vajumisel. Üheks indikaatoriks sellest on Tallinna börs, mis seisab juba aastaid sisuliselt uinunud olekus, kuna keskmine Eesti inimene investeerib pigem tühjalt seisvasse kinnisvarasse, kui väärtpaberite kaudu börsil noteeritud ettevõtetesse. See on ühelt poolt usalduse defitsiit, aga teisalt laiaulatusilk majandusliku kapitali raiskamine.
         <<>>
    Eesti riik peaks emiteerima kindlate investeeringute eesmärgil võlakirju ja samal ajal viima lka riigiettevõtete aktsiad börsile. Võlakirjad pole mitte lihtsalt soodne võimalus (mõistlikult kasutades) laenuraha kasutada, vaid anda riigi enda kodanikele ja patriootidele investeerida Eestisse. Eesti on üks väheseid arenenud riike maaailmas, kellel oma võlakirju pole. Võlakirjad ja riigifirmade börsile viimine pole uitmõtted, vaid paljude majandusanalüütikute poolt välja käidud moodus, kuidas "uinunud" kapitali Eestis äratada. Investeerimisväärilisi projekte jagub Eestis piisavalt.

    <<>>

    Võimalik loetelu projektidest sisaldab, aga ei ole kindlasti ammendav: naftatöötlemistehas, tee-ehitusprojektid (juba ammu plaanitud Tallinn-Tartu maantee laiendused lähiaastatel), raudteeprojektid, laevatehas, tuulepargid: Tuuleparkide probleem tuleks võtta tervikuna luubi alla ja luua riiklik poliitika. Juba täna on investorid nõus finantseerima täiendavate kaitseradarite ehitamise investeerimisse, et saada võimalusi soodsates asukohtades tuulikute rajamiseks. Taani näitel on ilmelkalt tõestatud, et läheduses elava elanikkonna suhtumine muutub 180 kraadi hetkest, kui nad hakkavad tuulikutest saama lepingulist tulu/kompensatsiooni. Ka tuuleparkide aktsiad võiksid vabalt olla noteeritud Tallinna börsil, kui Eestis korralik tuuletööstus oleks. Heidame vaid hetkeks kaardile, et mõelda kui paljud Eesti 1500 saarest on asustamata või sisuliselt asustamata: nende hulgas suuuremõõtmelisemaid: Naissaar, Osmussaar, Pakri saared, Abruka, Hobulaid, Heinlaid. Sajad ruutkilomeetrid täiesti inimasustuseta maad, kus tuulikud ei häiriks mitte kedagi, lisamata siia alasid Läänemaal, Saaremaal, Hiiumaal ja mujal Eestis, kus elanikega kokkuleppel (ja permanentseid hüvitisi makstes), oleks samuti võimalik loodussõbralikku taastuvenergiat toota. Võlakirjade üks selge funktsioon peaks olema riigi poolt maaelu tuleviku kindlustamine – väga erinevate mehhanismide kaudu (näiteks soodsate ettevõtuslaenude; kaasaegsete elamispindade loomise; või ka riiklike tootmisinvesteeringute kaudu põllumajandussektorisse).

Terviklik planeerimine on siinjuures väga oluline. See on läbiv teema nii maksude, taristu teemade kui sisuliselt ka kõigi muude teemade juures. Eelmise valitsuse läbikukkumise üheks pisikeseks punaseks indikaatortulukeseks oli hetk, kui Rõivase valitsus hakkas rääkima alkoturistide kaameraga piiril jälgimisest, samal ajal kui Eestis pole 10 aastat tehtud mitte ühtegi sammu (räägitud on), et maksustada võõrveokeid, kes saastavad Eesti õhku, kulutavad Eesti teid, lisavad liikluskoormust, aga ei maksa mitte sentigi teetasusid. Kusjuures, kõige lihtsam arvutus näitab, et tühine 10- eurone päevapilet (näiteks raskeveoki laevapilet Soome maksab 500 eurot!!), mille veokijuht saab väga hõlpsalt Interneti e-keskkonnast osta (ja Politsei omaks ülevaadet maksnud veokite registrist), tooks riigile aastas sisse kümneid miljoneid eurosid lisatulu. Eesti asub geograafiliselt piirkonnas, kus autoveoseid teist teed vedada pole majanduslikult mõistlik. Eriti arvestades tänase Venemaa olukorda. Rootsi kiirteed ja praamiületused Soome ei saa kunagi olema odavamad, kui isegi kõige kallimad Eesti teemaksud oleksid. Geograafilised eelised on ainuke põhjus, miks Eesti oma ajaloolise eksistentsi eest nii kallist vere hinda on maksnud.


1.2. Maksudest. On mõistuselage olukord, kus näiteks aastas 5 kuud Soomes töötav Eesti ehitusmees peab maksma Eesti riigle täie rauaga tulumaksu, samal ajal kui Eestis tegutsev ettevõte saab välismaal asuva emaettevõtte abil kantida Eestist välja iga viimase kui sendi kasumit maksuvabalt – ja seda ilma ülempiirita.


<<>>

Selline röövkapitalistlik seadusandlus peab lõppema. Pangad võiksid saada maksudele väikseid erandeid, kui nad täidavad mingeid muid riigi poolt seatud tingimusi. Näiteks pakun välja, et pangad võiksid ühe "vahetuskaubana" saada kohustuse tagada sularaha väljavõtu võimaluse poodides (nt teatud arvus maapoodides, et saada teatud % tulumaksusoodustusi ). On üsna veider, et see väga efektiivne ja hajaasustusega riikides levinud cash-out kassa süsteem ei ole end e-riigina reklaamivas Eestis juba ammu kasutusele võetud. Igal juhul peaks Eestis teenitud kasum riigist väljaviimisel olema maksustatud. Praegune olukord on mõistuselage ja ebaõiglane riigi kodanike suhtes.

<<>>

Eestis võiks mõõdukalt maksustada metsaraideid. Tänane süsteem kahjuks ei arvesta piisavalt kulusid/kahjusid, mis tekivad metsa langetamisel loodusele ja ei oska arvestada selle keskkonnamõõtmelist kulu, kuna see ületab inimese eluaja. Eestis on puit suhteliselt kergesti kättesaadav ja inimesed kasutavad seda kahjuks liiga raiskavalt.Teatud kogusest raidest alates (nt üle 30 tm/ha aastas) tuleks kehtestada raietele maks/aktsiis.


Taristumaksudest (teemaksudest) räägin lähemalt taristu alajaotises.

<<>>

1.3. Elamufondist. Eelmise valitsuse juhitud programm sotsiaalkorterite rajamisest on ilmselgelt läbimõtlemata projekt ja praegusel kujul ebaratsionaalne. Eesti maaklerite ühenduste ja asjatundjate poolt sisuliselt auklikuks tulistatud plaan tuleks algosadeks lahti võtta ja ümber teha. Nagu on näidatud, siis suures osas Eestis seisab väga palju tühja kinnisvara või pooltühja kinnisvara, mis on ilma mingi arenguperspektiivita kummitusmajad või tihti suurte väga kommunaalkuludega amortiseerunud elamud ebapiisava soojustuse tõttu.

 Selline probleem tuleb riigi poolt võtta suurendatud tähelepanu alla, et muuta osa (pool)tühjadest majadest riiklikeks sotsiaalkorteriteks, osa maju lammutada,(üksikutele elanikele sama või paremat asenduspinda pakkudes, et kaotada pooltühjade majade probleem), ülejäänutele aga pakkuda täiendavaid võimalusi soojustustööde teostamiseks. KredExi toetusmeetmed selles osas on küll kiiduväärsed, ent lahendamata on nii nn kummitusmajade, kui sotsiaalkorterite puuduse probleem.


<<>>

Riik võiks luua toetusmehhanismi väike-ettevõtjatele, kes tahavad hakata pakkuma hooldekodu teenust enda kinnisvaral (toetust nii ümberõppe, investeeringute sisustusse ja muu taolise näol). Toetus peaks olema läbi mõeldud selliselt, et süsteemi ei hakataks ära kasutama, et hooldekodud oleksid optimaalse suurusega ja vastaks kõigile nõuetele ja oleksid mõistlike tasudega. Idee tuum on selles, et tõenäoliselt kõige odavam on Eestis kujundada haja-era-hooldekodude võrk. Inimesed, kes saavad enda vabast kinnisvarast kujundada nõuetele vastava hooldekodu ja samas tagavad endale stabiilse ettevõtlustulu, lahendaksid ära ühe suurima tuleviku sotsiaalprobleemi, mis Eesti riigi ees tulevikus seisab. Sarnaselt võiks mõnedes piirkondades toimida eralasteaedadega.

<<>>

Eestis tuleks kehtestada seadusandlus maaklerteenuse piirhindade jaoks, et korrastada maaklerturgu ja kindlustada kõigi turul tegutsevate maaklerite seaduslikkus ja aus tegutsemine. Maaklerteenused ei tohiks ületada paari protsenti tehingu hinnast.  Eestis tuleks muuta ka seadusandlust, et tagada kinnisvara omanikele õigused üürniku väljatõstmiseks teatud etteteatamisaja jooksul (teate võib äärmuslikul juhul toimetada kohale turvafirma või politsei. Pärast seaduspärast väljatõstmist on üürnikul vajadusel võimalik ka asi kohtusse anda. Praeguses seisus kaitseb seadusandlus nn puuk- või parasiitüürnikke ja takistab normaalse üürituru arengut.



1.4. Laevaühendus suursaartega.

Täna on kasutusel tehniliselt mitu kümnendit vananenud (nii kiiruse, kui ooteaegade suhess) ja täiesti ebamõistlikult suurte kuludega teenus. Soodsamaid alternatiive jagub mitmeid, kui püsiühendus (mis igas kategoorias oleks majanduslikult kõige säästlikum) välja jätta, siis  on kõige reaalsem soodsam ja kiirem alternatiiv elektripraamid (vt järgmine lõik). 

Olen utreerinud varem võrdlust, et tänaste praamidotatsioonide eest saaks iseenesest 7 aasta tagant Saaremaale uue silla ehitada (nagu oleks ka skandaalsete uute parvlaevade ostuhinna eest saanud). Kusjuures sild erinevalt laevadest teenib ka kulud tagasi ja on oluliselt ning stabiilsem laevadest. Lisaks olen varem jätnud mainimata olulise majandusliku asjaolu, et laevade ostmine välismaalt ei panusta kuidagi Eesti majanduskasvu, samas kui sillaehitus või laevatööstuse arendamine kodumaal seda kahtlemata teeks. Investeering jääks kodumaale.


<<>>

Kui poliitiline valik silla või tunneli kasuks ei langenud, soovitan väga tõsiselt kokku kutsuda laevanduse ja energeetika ekspertidest koosnev ekspertkomisjon, et arutada laevaühenduse tehnilisi uuenduste võimalusi. Kokkuhoiu suurusjärk ulatuvad summadesse 10 miljonit eurot aastas – ja enam. Naftat Eestis ei ole, küll aga on elektrit piisavalt vabalt saada, kusjuures elektrimootorid on kordades säästlikumad opereerida, hooldada ja ekspluateerida.

<<>>

Tänased parvlaevad kõigil riigi poolt doteeritud laevaliinidel alla 30 km distantsiga tuleks lähitulevikus (nt aastaks 2020) vahetada elektrilaevade vastu, mida on diisellaevadest kordades odavam kasutada. Olemasolevad diisellaevad saaks omakorda rentida välja teistele riikidele, kes suuremate vahemaade tõttu ei saa elektriilaevade eeliseid kasutada. Jutu põhiiva on oselles, et elektrimootorite "küte" (samasuguse võimsusega sisepõlemismootoritega võrreldes) on tänases võrdluses 4-5 korda odavam. Ainuüksi küttekulu kokkuhoid ulatub ligi 10 miljoni euroni aastas. Kui ilmneb, et maailmas pole selliste laevade arendusse veel piisavalt panustada võiks riik ka ise moodustada pilootprojektina laevaehitusettevõtte (või teha koostööd mõne tänase Eesti laevaehitusfirmaga), et sellised laevad liinidele tuua. Esialgu kas või väiksematele laevaliinidele.


 
Kaablitoitel sõitev nn "troll-laeva" konseptsioon

<<>>
      Elektriga on laevu võimalik vedada väga mitmete tehniliste lahenduste abil. Olgu nendeks lahenduseks siis:

      1) sõltumatutel akudel sõitvad väiksemad laevad (kasutusel näiteks Norras),
      2) trossiga veetavad parvlaevad (nt kasutusel Ahvenamaal) või
      3) mu enda välja mõeldud poidel tugineva kahelt kaldalt maismaal poolil jooksva kaabiga "troll-laevad" (eelkõige oleks see lahendus mõeldav Suurel väinal, kus kasutatakse suuremate võimsustega laevu, mis akude või trosside peal veetavad ei ole)
      Kõigi nende variantide puhul oleks laeva kütusekulu 4-5 korda odavam! 20 miljonit eurot aastas pole siiski nii Eesti riigile siiski väike kulu, et seda ei võiks üritada kärpida. Kusjuures nafta hind pole Eesti riigi poolt kontrollitav, aga purjelaevadega me ometi saartega ühendust pidama ei hakka! Nende lahenduste abil on võimalik tagada tihedam ühendus saartega, mis parandaks oluliselt järjekordade probleemi Suure väina ääres. Hiiumaa puhul vähendaks süvendamisega seonduvaid kulusid oluliselt väiksema süvisega akudel sõitvad elektri akulaevad.



    2. Rahvastikust


    2.1. Miinimumpalgast ja palgalõhest. Kui tõsiselt soovida Eestisse luua paremat elukeskkonda, siis seda on pea võimatu ette kujutada ilma brutotunnitasu miinimumi olulise tõstmiseta Eestis, kuna sissetulekute osas on Eesti seni kahjuks üks ebaõiglasemaid riike Euroopas. Seda lisaks välja käidud tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele. Minu hinnangul võiks tulumaksuvaba miinimumi esialgu tõsta vähem, näiteks 2korda, s.o. 350 euroni lubatud 500 euro asemel. See hoiaks märgatavalt kokku eelarve raha, ent parandaks siiski väga oluliselt madalapalgaliste seisu. Samaaegselt tuleks tõsta miinimumtunnitasu Eestis. See on üks tugevamaid meetmeid, kuidas saada Eestis üle odava alltööjõu mentaliteedist. Isegi kui osade inimeste puhul tähendaks see osalisele tööajale üleminekut, viiks see Eesti majanduse hoobilt uude kasvufaasi ja inimeste elukvaliteedi tõusu.

    <<>>

    Alustuseks võiks brutotunnitasu miinimumi Eestis seada 4 eurole. See tähendab täisajaga töötav inimene ei saaks Eestis teenida alla 500 euro (selliseid inimesi, kes täna teenivad, on Eestis kümneid tuhandeid). Kuid seda teemat tuleb vaadata paketis muu seadusandluse, sh OÜtamisega. Näiteks tuleks karmistada seadusandlust, mis puudutab ilma töölepinguta ("mustalt") töötamist.

    <<>>

    Samuti tuleks  vähendada maksukoormust väikeettevõtetel. Näiteks maapiirkonna väike-ettevõtetele, kes vastavad teatud nõuetele (nt tööohutuse, keskkonna- ja tööervishoiu nõuete) ning maksavad püsivalt töötajatele palka, mis on vähemalt 10% kõrgem piirkonna keskmisest selles sektoris, tulumaksu erandeid, nt 20% asemel 15%. Selle eesmärk pole pelgalt, et tõsta inimeste elujärge, vaid laiem eesmärk on ühtlasi, et ükski inimene Eestis ei tohi tunda end väärtusetuna, nagu praegu väga paljud kahjuks tunnevad. Väikeettevõtluse alustamisega täiendav soodustamine saab olla üks mooduseid, kuidas vähendada tööpuudust ja madalapalgalisuse probleemi Eestis.

    <<>>

    Puht mainekujunduslikul, õiglustunde ja moraalsetel kaalutlusel peaks Riigikogu vähendama kas või sümboolselt 10% enda lihtliikmete kuluhüvitisi ja palka, mis on aastaid tekitanud väga paljudes Eesti inimestes ebaõigluse tunnet. Ka selle 10% eest saaks Eestis igal aastal korda saata väga palju. Reaalsus on see, et võrreldes parlamendiliikmete tasude keskmisega maailmas (elatustaseme suhtes), on Eesti parlamendi liikmed umbes 2 korda üle makstud. Seda pillamist tuleks kas või 10-20% piirata ja kasut On ilmselge, et kõigil ühiskonna liikmetel ei ole ühesugune sotsiaalne ega vaimne pagas või vastutus, aga see ei tohi võimaldada ühel osal ühiskonnast sellepärast teist lihtlabaselt ära kasutada, mida kahjuks paljud Eesti ettevõtjad kahjuks teevad. Mitte ühegi äri kasumlikkus Eestis ei tohiks tuleneda odavast tööjõust. Eesti on selleks liiga väike riik.
    <<>>

    2.2. Sporditoetustest. Elude väärtustamine ei saa tuleneda ainult lastetoetustest, vaid ka suurematest investeeringutest lastega seotud taristusse (nt lasteaiad) ja tervislike eluviiside riiklikust toetamisest. Eelkõige pakun välja aga mõtte, et uus koalitsioon peaks looma

    riikliku mehhanismi tagamaks igale lapsele (kuni 16-aastaseks saamiseni) vähemalt 80% ulatuses riigipoolse finantseeringu huviringile või spordiharrastusele,

    mille ülempiir võiks olla ca 50 eurot kuus. Sinna alla peaksid kuuluma nii muusikakoolid, tantsuklubid kui spordiklubid, mis vastavad riigi poolt seatud nõuetele. 16-aastastest vanematele enda valitud alal edasi jõudnud talentidele tuleks luua riiklik talentide tugiprogramm, mille toetusringi saamisel on noorele garanteeritud toetused nii elamiseks kui edasiõppimiseks. Sellega leevendataks ühtlasi ka spordirahastuse kehva seisu, kui see ka võimaldadaks kindlustada noortele talentide arengulood nii kodu- kui välismaal (seades samas ka omad tingimused, et noored panustaksid tulevikus oma töö vilju kodumaa arengusse)


      2.3 Maaelust. On mõeldamatu jätkata senise alarahastatud päästesüsteemiga. Eesti päästjad peaksid saama lähiaastatel märgatava palgatõusu, lisasoodustusi, puhkusepäevi, tasuta toitlustuse, riiklikud treeningu soodustused. Raha tuleb leida kas mujalt riigieelarvest või säästlikuma päästetehnika, taristu ja paindlikuma tööaja arvelt. See on samaaegselt seotud julgeoleku valdkonnaga. Välispiiril ja rannikualadel tuleks laiendada ja parandada ka Piirivalve päästefunktsioone. Piirivalve sõjaline võimekus tuleb taastada 1990.date aastate lõpu tasemele ja sealt edasi arendada. On oluline, et elukutseline päästja, nagu ka korrakaitsja peab saama korraliku palka ja riiklikud garantiid nii pensioni kui enda tervise ja elukindlustuse osas. Teistmoodi pole võimalik parandada ohutust Eestis. Võiks kaaluda riikliku fondi loomist, mida saavad toetada ka eraisikud ja ettevõtted.

      Riigis tuleks läbi viia audit päästekeskuste paiknemise, liikumisteede ja suuruse kohta. Pikaajalistele vabatahtlikele päästjatele tuleks anda lisapensioniaastaid ja täiendavaid puhkusepäevi igal aastal. Päästjatele ja nende pereliikmetele (abikaasa/elukaaslane, lapsed) peaksid olema tagatud lisasoodustused ühistranspordi jms kasutamiseks. Riik peaks süstematiseerima üleriigilise militaar-pääste-tehniliste remonditöökodade/ladude võrgu, kuhu on võimalik annetada vanatehnikat, kutsekooliõpilastel teha praktikaid, Kaitseliidul ja Päästeametil teostada tehnika remonditöid.

      2.4 Soodustustest maal. Eestis võiks olla mingites valdkondades (nt seotud kohaliku turismi, toidukaupade müügi, regionaalseid töökohti pakkuvate ettevõtetele) käibemaksu sooduspiirkondi, näiteks püsiasustusega väikesaartel (kauguspiiranguta), ajaloolise kultuurilise eripiirkondades (nt Peipsiääre, Setumaa) ja mandril maapiirkondades, mis jäävad 3000 elanikuga keskusest lühimat teed pidi kaugemale kui 30 km (nt Ruhnu, Kihnu, Prangli, Tõstamaa, Noarootsi, Vasknarva, Süsteem peaks olema lihtne, kuid pakkuma võimalust äärealadel soodsamates maksutingimustes tegutseda, et soodustada maaelu ja turismi.

      Euroopaga ühtlustatavad piimakarja toetused on esimene väga kiiduväärne lubadus Ratase-koalitsiooni poolt. Piimakarja vähenemist, maaettevõtluse kahjumlikku seisu mitmetes sektorites tuleb näha tervikprobleemina. Riigi üks põhifunktsioone peaks seisma maaelu kaitsmises, kuna see on tihedalt seotud nii Eesti identiteedi, kultuuri säilimise, rahvuse tuleviku kui ka julgeolekuga. Piimasektoris peaks riik looma täiendavaid võimalusi suurendamaks farmide (kas kollektiivset või üksikettevõtjatele) täiendavat piima töötlemisvõimekust ja ladustamise võimalusi sõltumatult kokkuostjatest. Farm peab muutuma sõltumatumaks kokkuostjast. Võimalusi selleks on mitmeid: luues riiklik piimaettevõte, pakkudes soodsaid laenuvõimalusi tootmisinvesteeringuteks.

      <<>>

      Maapiirkondadesse, väikeasulatesse ja keskuste lähistele täiendavate kaasaegsete spordirajatiste loomine ning maapiirkondades treeneritele riigipoolse palgalisa (või muude hüvitiste) maksmine võiks olla üks riigi prioriteetidest. Seda võib osaliselt isegi rahastada,  mõistlikus ulatuses, laenude arvelt. Eraldi toetusmehhanism võiks olla okupatsiooniaegsete kasutuseta seisvate hoonete ümberehituse ning spordihoonete kaasajastamise, küttesüsteemide ning soojustuse täiustamisele.  

      Spordi arengukava prioriteedid võiks ette näha maailmatasemel treeningvõimalused Eesti piires kõigil spordialadel. Enamlevinud spordialadel (nagu näiteks korvpall, jalgpall, võrkpall), tuleks võistlustasemel väljakud rajada (ehk siis võtta prioriteediks) kõigis asulates üle 3000 elanikuga asulates (või 5000 elanikuga valla keskuses).


    3. Energeetikast ja julgeolekust



    3.1 Eestis on läbiarutamata ja lahendamata mitmed julgeoleku ohud, mida näiteks on avalikult käsitletud Vaba Mõtte Klubi saates. Narva SEJ jahutusvee probleemi sisulise lahendusena näen Utria-Auvere kanali rajamist. Umbes 7-km kanal Narva jões Utria ojja võimaldaks esiteks ehitada ranniku lähedusse (Utria orgu, väljaspoole kaitsela piire) Eesti võimsama hüdroelektrijaama, mis kolmekordistaks hoobilt Eesti hüdroelektri hulka. Utria orgu saaks suuremate takistusteta ehitada vähemalt 20MW tootmisvõimsusega jaama. Kõrguste vahe üle 25 meetri ning piisav vooluhulk Narva jõest ning Utria ja Auvere ojadest võimaldaks luua Eesti suurima hüdrojaama.

     Ehkki Eestile kuuluks rahvusvahelise õiguse järgi ka täna 40 MW Narva hüdroelektrijaama elektrist, siis Venemaalt seda saada on üsna lootusetu, seetõttu tuleks luua alternatiivseid tootmisvõimalusi. 20 MW jaam on see, mille riik saaks rajada 7 km kanali, 25-meetrise tammiga veehoidla ja mõningaste süvendustööde hinnaga.Kokkuvõttes üsna väikse, paarikülmne miljoni eurose investeeringuga saaks Eesti taastuvenergia olulist täiendust, mis annaks aastas ca 7-10 miljoni eurot tulu.samas. NB! Nimetatud Auvere kanal ja Utria tamm lahendaksid täielikult potentsiaalse Narva elektrijaamade seiskumise riski jahutusvee puudumise tõttu, mis täna on (korduvalt tõstatatud nt Vaba Mõtte Klubis; üks nn pehme sõja stsenaariumitest) oluline julgeoleku risk!

Utria-Auvere kanali tõenäoliselt sobivaim asukoht

<<>>
 Eestis peaks senisest oluliselt rohkem rõhku panema ka  tuuleparkide rajamisele, mis ilmselgelt on Eesti tingimustes üks tasuvamaid ja püsivamaid energiaallikaid. Tuulepargid tuleks planeerida koos uute kaitseradaritega, mida võiksid finantseerida tuuleparkide omanikud. Lisaks ka täiendavad kompensatsioonid elanikele. Eesti tuulepotentsiaal võiks ka vaid kümnekonna tuulepargiga katta vähemalt veerandi riigi energiavajadusest. Riigil võiksid olla meetmed ka väiketuulikute soetamise toetamiseks eratarbimise eesmärgil. Inimesed ei teadusta, et tuuleenergia tasuvus on paljudes Eesti piirkondades päiksepaneelidega võrreldes 2 korda kiirem. Põlevkivi elekter pole mitte ainult saastav ja järjest kulukam, vaid kahjuks ka ammenduv ressurss.

                                                                               <<>>

3.2 Loodushoiust ja julgeolekust. Ma pean looduskaitset ja keskkonnakaitset tänapäeval üheks julgeolekuvaldkonna osaks, mida tuleks selliselt ka käsitleda. Olgu teemaks merereostus, tulekahjud või muu looduskatastroof.. Eestis on koos Nõukogude aja lõpuga kaotatud metsavahi ametiga kadunud sisuliselt ka riiklik funktsioon ja otsene "kohapealne" vastutus metsarikkuse, loodusvarade ja keskkonna säilitamiseks. RMK-le tuleks siin luua lisafunktsioone, mis võimaldaks täiendavat seiret, varitsusi ja jälgimist nii jahipidamise, metsatulekahjude kui ka muude looduskaitseliste teemade osas. Kuidas kõige efektiivsem seda teostada on, nõuab täpsemat analüüsi, aga RMK-l peaks olema iseseisvad seire-, patrull- ja väiksemate rikkumiste puhul trahvi määramise võimalused kõigis Eesti maakondades. Karistusi süütegude osas loodusele, eriti süütamiste, keskkonnareostuse ja röövpüügi näol, tuleks karmistada. Samuti tuleks karmistada kontrolli jahiturismi üle Eestis, mis on täna ilmselgelt röövellik                                                        


<<>>

Riik peaks ohustatud liikide (nt lendorav) kaitsmiseks ja samas loodusturismi elavdamiseks looma nn Põhja-Eesti superkaitseala. Seda saab teha ühendades geograafiliselt ja administratiivselt terkuks Jussi järvede MKA, Lahemaa rahvuspargi ja Ida-Virumaal asuvad lendoravate e3.3lupaigad. Sellel kaitsealal aktiivsem majandustegevus ja kaitseväe tegevus oleks lubatud ainult teatud piirides ja rangeid nõudeid järgides. Suurkaitseala eelis on nii turismivõimaluste arendamisvõimalustes, piirkonna elukvaliteedi tõstmises kui ka loodusrikkuse kaitsmises. Näiteks lendoravaid on Soomes edukalt suudetud kaitsta ka inimese poolt kunstlikult pesakastidega loodud elupaikadesse asutamise kaudu.

<<>>


3.3. Tänase julgeolekupoliitika jätkamine on igati mõistlik uue valitsuskoalitsiooni poolt. Jään isiklikult endiselt eriarvamusele piirilepingu osas ja pean tänast piirilepinguprojekti täielikuks läbikukkumiseks. Mitte ainult 5% territooriumi tasuta ära andmise (Läti loovutas ainult 2% territooriumist), vaid ka Narva jõe hüdroressursi, Eesti Vabariigi õigusjärjepidevuse eitamise, Tartu rahu eitamise, ajaloolise Setumaa tükeldamise, inimeste sunnismaine ümberasustamine ja veel kümne muu põhjuse tõttu. Eesti peaks minu hinnangul jätkama juba alustatud kiirkorras "idapiiri" ehk praeguse kontrolljoone tarastamisega, hoidma Venemaaga konstruktiivseid ja rahumeelseid suhteid ning külmutama piirilepingu seniks, kuni pole lahendatud konflikt Ukrainaga ning tekkinud veendumus, et Venemaa peab sõlmitud lepingutest ka kinni. 

Eesti ei peaks klammerduma julgeolekuarhitektuuri ehitamisel ainult NATO artikkel 5-le, kuna selline konstruktsiion on üksi võrdlemisi habras. Ka neutraliteedi hoidmine tuleviku maailmas on Eesti puhul illusoorne, hoolimata sellest, et Eesti ründamine eraldiseisvana ei ole kindlasti Venemaa eesmärk. Nagu ajalugu korduvalt kinnitanud on, see võib juhtuda ka niisama "kogemata", muuhulgas rahvusvaheliste konfliktide eskaleerumise, NATO sisemistesse kriisidesse sattumise korral või mõnel muul juhul. Eestit peab kindlasti panustama tugevatele liitlassuhetele kõigi Põhjamaade, USA, Suurbritannia ja teiste liitlastega.


<<>>


Ajateenijate arvu laiendamine on kiiduväärne ettevõtmine. Arstliku komisjoni läbipaistvamaks muutmiseks (veel lähiminevikus oli tegemist komisjoniga, kust tulemus saadi tihti tutvuse või muu hüve toel vastavalt soovile), tuleks vähendada ajateenistust välistavate tingimuste hulka. Laiendada tuleks selle arvelt kohustuslikku asendusteenindust. Tulevikus võiks eesmärgiks võtta ajateenistuse lühendamise. Tavaline ajateenistus võiks kesta 6 kuud, lisaväljaõppega (näiteks autojuhid jm erispetsialistid, kes saavad sõjaväest ka tsiviilelus kasutatavaid diplomeid/tunnistusi) 9 kuud, eriväljaõppega sõdurid (nt luureüksused, dessantüksused, soomusväed) 12 kuud, nooremseersandid 12 kuud. Kõigil ajateenistusse asujatel, sõltumata päritolu piirkonnast

<<>>

Eesti võiks muuhulgas eelisarendada teatud väevõimekusi. Pakun välja, et selleks võiks olla meres tegutsevad kiirreageerimisjõud. Näiteks võiks selleks järgmise 15 aasta plaanis täiendada ka väikeste luure-allveelaevade, torpeedokaatrite ja õhutoetusega (helikopterid) rannakaitseüksustele.

<<>>

Indias vangistatud vangi mõistetud Eesti kodanikest palgasõdurid tuleks püüda sobilikke kanaleid kasutades välja osta lunaraha eest (mul mõistetavalt puudub info, kas selliseid katseid on tehtud). Tegu on nii Eesti  riigii mainet mõjutava, kui ka oma riigi kodanike kaitsmise teemaga. Edaspidiseks tuleks sarnaste juhtumite, pantvangikriiside jmt jaoks välja töötada avalikustatud riiklik poliitika. Tõenäoliselt selliste juhtumite arv kaasaegses maailmas kahjuks kasvab.


3.4. Tsiviilkaitserajatiste (varjendite) ehitamist peaks alustama juba "täna", eesmärgiga katta kogu Eesti tiheasustus (eelkõige riigiasutused, haridusasutused) varjendite võrguga. Need peaks sisse viima ka Eesti ehitusnormidesse ja muutuma kohustuslikuks kõigile suurematele uusehitistele. Seda võib tõenäoliselt üheks suurimaks julgeoleku puudujäägiks, et Eestis pole viimase 25 aasta jooksul välja arendatud tsiviilkaitse ehitiste võrku.




4- Riigi taristust


    4.1 Eestis on juba ammu aeg ehitada vähemalt 300-400 km ulatuses tasulisi kiirteid, see võiks olla üks lähiaastate prioriteete. Kiirteed ei võimalda mitte ainult kiiremat ja ohutumat reisijate ja kaupade liigutamist, vaid kasvatab ka inimeste elukvaliteeti, suurendab investeeringut riiki ja loob parema ärikeskkonna. Samas võimaldavad tasulised teed optimeerida teedesse kulutatava riigieelarve osa ja jagada kulusid lõpptarbijaga. Loomulikult tuleb ohutumad, vähemalt kolmerealised ja kiiremad teed enne valmis ehitada.  Koheselt tuleks aga  alustada välismaiste raskeveokite (kes praegu ei maksa Eestis mitte mingeid tasusid) maksustamisest teepiletite näol. Ka väiksed tasud, nt 10-eurone riigis raskeveokiga sõitmise päevapilet, 50-eurone kuupilet ja 200-eurone aastapilet tooks aastas kümneid, kuid tõenäoliselt isegi üle 100 miljoni euro lisatulu aastas. Selle raha võiks suunata nii teeohutuse kui teede moderniseerimisse. Vana valitsuspartei on sisuliselt  valetanud, et seda süsteemi on "keeruline" ellu viia, samas kui see on paljudes riikides kasutusel. Süsteemi saab teha täielikult elektroonilisena. Teemaksude tulu tuleks investeerida teede korrashoidu, ohutusse ja tee-ehitusse, mis neelavad riigieelarvest suuri summasid.


    4.2 Rail Balticu trassist ja eesmärkidest. 

    Valitsus peaks, juba puht demokraatlikel eesmärkidel, ajutiselt peatama RB detailplaneeringu ja võtma kindlaks eesmärgiks viimase 2 kuu jooksul, mis on aega selleks jäänud, ekspertnõuanetele toetudes kohandama praegust trassi ümber sobivamasse asukohta. Eelkõige võtesse arvesse väga tugevat vastuseisu teatud Harjumaa lõikudes ja kohalike elanike survegrupidega läbi rääkides, tuleks leida alternatiivid, mis on kõiki asjaolusid kaaludes paremad. Küsimus pole Läänemaal välja surevas põdra populatsioonis, vaid sisulises analüüsis ja tervikpildis, et ehitada RB, millest on Eestil reaalselt kasu. Rail Baltic peaks korraga pealinnaga ühendama Pärnut, Viljandit ja Tartut. Rail Baltic peaks lisaks muule kaubaveole võimaldama ka raskeveokite (rekkade) vedu, et vähendada keskkonnasaastet, kiirendada kaupade liikumist ja vähendada liikluskoormust teedel. RB reisirongide kiirus vähemalt Eesti piires peaks olema 300 km/h või kiirem. Uue Tartu RB haru ehitamise eelis on muuhulgas selles, et selle saab ehitada tänaste standardite järgi, õigete kurviraadiuste ja kiirraudteele vastavate standardite järgi. 
    See tuleb kokkuvõttes odavam, kui vana renoveerimine ja annab RB ehitamisele Eestis hoopis uue mõtte. Vanal Tartu-Tapa-Tallinn liinil saaksid sõita endiselt tavarongid, samas kui keskmiselt 250 km/h sõitvad kiirrongid Tallinnasse sõidaksid Türi kaudu.

                                                                       
<<>>
    Minu isiklikul, aastaid kaalutud hinnangul, tuleks trass ehitada senisest oluliselt ida pool (Rapla-Tori joonel), eesmärgiga, et ehitus toimuks paremates geograafilistesse tingimustes (arvestades märgalasid, veekogusid, meretaset, looduskaitsealasid jms) ja ühendades selle praeguse raudteevõrguga ning mitmete Eesti linnadega (Pärnu, Viljandi, Paide-Türi, Põltsamaa, Tartu). Pärnusse peaks peatrassilt minema lühike harutee, mille saab täielikult rajada tänastele raudteetammidele. RB peatrass peaks andma kiire ühenduse tulevikus nii Pärnule, kui lähitulevikus harutee kaudu Viljandile ja Tartule. Oleks kordades säästlikum ja keskkonnasõbralikum renoveerida tulevikus RB harutee Rapla-Türi-Viljandi lõigul (tänane Viljandi raudtee) ning rajada kolmas harutee Türi-Põltsamaa-Puurmanni-Tabivere-Tartu. See tagaks kokkuvõttes nii Tartu, Viljandi kui Pärnu linnale 1-tunnise sõiduajaga ühenduse Tallinnaga! Sellisel RB-projektil oleks regionaalne mõõde. See tuleb kokkuvõttes odavam üleval pidada ja odavam ehitada, samas võimaldades kiire ühenduse pealinnaga kõigile Lõuna- Eesti ja Kesk-Eesti elanikele. Eesti RB peallõigus peaks reisirongide kiirus olema vähemalt 300 km/h, haruteedel 250 km/h mis tagaks kõigile kolmele linnale 1- tunnise sõiduajaga ühenduse pealinnaga. Raudteeühendus on tänase tehnoloogia taseme juures, mitte ainult kiirem, vaid ka säästlikum sõiduviis. Eestis oleks igati õigustatud laiendada ka raudteevõrgu elektrifitseerimist, minnes üle tihedama liiklusega lõikudel säästlikumale elektrirongidele.

    <<>>



4.3 Bussiühendustest maakondade sees ja maakondade vahel. Eesti bussindus on ehitatud tänases plaanis "avatud turu" põhimõtetel, mis ei lahenda turutõrke probleemi konkurentsitõkete ja hajaasustuse näol ja ühemõtteliselt võimendab autostumist ja ääremaastumist Eestis.

Bussinduse valdkonnas on üks väheseid meetmeid, mis võiks aidata bussinduse ellujäämise ja efektiivse liinivõrgu tekkele, teistel alustel doteerimine. Eesti riik peaks täiendava regionaalmeetmena, et hoida toimimas odavat ja efektiivset ühistranspordivõrku hajaasustusega piirkondades, looma riikliku bussipoliitika. Juba puht majandusteoreetilistel põhjustel turutõrkega valdkonnas peaks riik alandama konkurentsitõrget läbi selle, et loob läbimõeldud riigipoolse tsentraalse väikebussitaristu (s.t. bussid, hooldus, IT-taristu), mida tingimustele vastavad ettevõtjad (FIE-d, OÜ-d) saavad läbi hangete võitmise või muude riigi poolt seatud lepinguliste vormide kasutada/rentida.

Selles peab olema tagatud võimalus pakkuda välja ka enda liiniprojekte ja neid pärast hindamiskomisjoni läbimist teenindada. Praeguses olukorras on just busside maksumus konkurentsitõrge, mis takistab väiksematel tegijatel turule tulemast. Selline tsentraalne "riikliku bussirendi" süsteemi võimaldaks väga efektiivselt liine planeerida ja tagada liinide omavaheline sünkroniseeritus – mis praegu Eestis puudub täielikult (näiteid võib tuua kümneid) – kuna praegused vedajad ei soovi ega saagi sellist sünkroniseerimist, mitte kuidagi omal jõul teha.

Isegi paarikümnest 20-40 kohalisest väikebussist koosnev riiklik bussipark koos hooldustöökoja ja IT-toega võimaldaks väikeettevõtjatel üle Eesti osaleda riigi poolt etteseatud hangetel või tulla oma liiniprojektiga komisjoni, mis parandaksid oluliselt Eesti bussiühendusi. Süsteemi toimimise eelduseks on "liinianalüütiku" koha loomine selle bussipargi juurde, kelle tööülesandeks on näidata, millistes ühendustes on kõige rohkem puudusi ja probleeme, kus ühendused puuduvad ja pakkuda välja ka lahendused (NB! Paljusid tänaseid puuduseid on ka juba 4-5 kasumlikult toimiva uue bussiliini loomisega võimalik lahendada, ka käesoleva teksti autor on varasemalt välja töötanud mitmeid bussiühenduste lahendusi, mida praegu ei kasutata).


<<>>

Bussiliikluse planeerimisel tuleks loobuda maakonnapõhisest doteerimisest ja planeerimisest, mitte ainult haldusreformi tõttu muutuvate maakonnapiiride tõttu, vaid sellepärast, et tänane liinivõrk on mitmes Eesti osas väga ebaratsionaalne, tihti puudub liinidel igasugune sünergia ja loogika. Sellele on korduvalt tähelepanu juhitud ka ajakirjanduses. Liinid lõppevad tihti lihtsalt maakonnapiiridel, kellaajad on läbimõtlemata, ümberistumisvõimalused on olematud. Bussiliikluse probleeme käsitlen põhjalikumalt ja detailsemalt eraldi postituses, ent ilmselgelt on riigivõim ainuke institutsioon ja võimutasand, mis saab Eesti bussiliikluse tänast seisu kordades efektiivsemaks muuta - juba ainult analüüsi, auditi ja liinivõrgu planeerimise kaudu. Kulu sellele jääb kordades väiksemaks kasule, mida võidavad maapiirkonnad, Eesti elanikud ja Eesti riik tervikuna.

<<>>

No comments: